Iisrael.Jeruusalem, Surnumeri, Eilat

Ma suhtusin juutidesse (kas sõna "juut" on ikka korrektne kasutada??) ja Iisraeli suure eelarvamusega, Ise ka ei tea miks, sest meedia kujutab juute pigem positiivses valguses ja pea igas Ameerika filmis näidatakse nende kombeid, traditsioone, mis on vägagi sümpaatsed.
Aga mingil põhjusel oli hirm. Paljud lood sellest, kuidas tollis tropitakse. Ja et hoolimata mu suhtumisest Palestiina- Iisraeli konflikti, ei tasu sellest kohapeal rääkida ja just enne sõitu lugesin delfist, et Gaza sektoris on sündmused üsna keemistemperatuuril.
Ma üritasin seekord teha eelnevalt palju kodutööd ja sain teada asju, millest mul polnud aimugi. Näiteks, et Jeruusalemm, Jeeriko, Petlem on vaidlusalused linnad.
Ja et sealkandis on kirjade järgi palju ägedaid kiir-tänavatoite.
Lõpuks sain teada, mis see koššer tegelikult on, tuletasin meelde Vana Testamendi lood jne.

Nagu tellitult, näitas ETV2, enne ärasõitu dokfilmi "Teine Jeruusalem" mis on siis konflikt palestiinlaste vaatenurgast, see kuidas neid kodudest välja aetakse jne.

Kõigi maade kudujad, ühinege ja aidake Austraaliat

Reet ja Kk ja teised näputööhuvilised, palun aidake koaalasid ..

Usutavasti olete seda üleskutset juba märganud, aga ma otsustasin igaks juhuks jagada,

Lihtsalt nii armas palve.

Vanasti sai saadetud abi Nicaraguasse, nüüd vajab abi Austraalia

Väga turvaline maailm

Üle kõige maailmas vihkan ma poodlemist.
Ja veel rohkem vihkan ma seda, et kui olen end siis kokku võtnud, ületanud ennast, higistanud proovikabiinides, elanud üle psühhotrauma, et ma ei vasta ühelegi standardile ja et mul on väga halb maitse....
ja lõpuks siis midagi leidnud ja saanud. Siis selgub, et see pole selle piinarikka protsessi lõpp vaid algus.


Kunagi ammu ostsin kaunid pika säärega saapad. Neist said mu lemmiksaapad, mille ma kandsin sõna otseses mõttes ribadeks.Jõudsin ostuga õnnelikult koju... ja avastasin, et saapa sääre küljes on turvaelement.
Mis valemiga ma turvaväravatest välja pääsesin, ei tea.

Kunagi olid mul suusapüksid, millega poodi minnes tekitasin alati häire. Mind on korduvalt läbi otsitud, aga elementi, mis  väravad karjuma pani, ma ei leidnudki. Üritasin küll meeles pidada, et nende pükstega poes ei käida, aga tuli uus talv ja kõik oli meelest läinud.

Aegade jooksul olen ma turvaelemente üritanud näpitsatega, lähimas poes, lihtsalt lõigates eemaldada erinevatelt asjadelt...

Vahepeal on olnud paus.

Nüüd tellisin neti teel mantli. Kena mantel, proovisin kuidas krae ära käib  ja.. leidsin krae vahelt.. loomulikult turvaelemendi....

Tarkusetera

Tõmbasin toitu kurku ning hakkasin läkastama. Nagu ikka, hakkas abivalmis kaaslane mind seljale peksma.

Stopp, ütles seltskonnas olnud lasteaiakasvataja. Tõuse püsti, siruta mõlemad käed välja, taevasse.
Selgus, et tänapäeva lastele õpetatakse lasteaias sellist nippi.

Ja mis kõige huvitavam, see toimibki.

Niisiis, lõpetage peksmine. Kuigi iga peks ei ole perevägivald (khm), siis olemas on kaasaegsem meetod.