Juba kell pool kümme õhtul võitlen unega.
Sama on hommikul.
Mingi kell 6 on mul silm klõpsti lahti. Okei, siin on abiks trollibussid, kaubaautod ja mu kallis kass, kes mürtsti kohvrite otsast alla hüppab ja see järel ennastunustavalt kempsus hädale peale kraabib.
Esiti mõtlesin, et see on kellakeeramisest tingitud, aga see ei klapi. Vana kella järgi oleks pool kümme ju alles pool üheksa. Ja ka hommikul oleks kuus, viis.
Natuke on abi olnud lihavõttest ja volbrist. Aga ikka tahaks rohkem magada!!! Ma loodan, et meie konservatiivsest valitsusest on niigi palju abi, et kõik maailma kirikupühad... luteri, katoliku, õigeusu, islami... riigipühadeks ja vabadeks päevadeks kuulutatakse...
Seega, kallid euroametnikud, puudu on hoopis üks teine ja veel olulisem aeg. Kell oleks vaja nihutada vööndiajast kaks tundi ettepoole. Ühest tunnist on ilmselgelt liiga vähe....:)
Kella keeramine ei muuda biorütme. Ilmselt oled vanaks jäänud, et juba kell 10 diivanil tukud :)
VastaKustutaNo tõesti :) suur tänu :) :)
KustutaOle lahke, räägin enda kogemuse põhjal. Peamine on see, et saad 8 tundi ilu-une täis magatud :)
KustutaEi ole mitte mingit vajadust veeta 8 tundi koomas ja ülejäänud 16 tundi pausita sebida nagu duraceli jänes. See on puha sotsiaalne surve ja rumal harjumus. Vanasti ei maganud-töötanud keegi sellises rütmis, aga praegu oleks täiesti võimalik teha mõnetunnine paus ja puhata, ja tänu elektrivalgusele võib ka pimedal ajal kauem üleval olla.
VastaKustutaMina harjutasin end magama nagu hundid - umbes max neli tudi jutti, siis hea mitu tundi tegutsemas, vahepeal jälle tunnike või kaks magada, jälle mitu tundi tegutsemas jne. Üles tulen kell neli, vahel natuke varem, vahel natuke hiljem - eriti suvel, kui läheb vara valgeks, ei malda põõnata. Küll aga võin kell 8 uuesti magama minna umbes tunniks-paariks, ja uuesti millalgi peale lõunat, kui päike hakkab voodi peale paistma, siis põõnan seal nagut kass. Öösel või varahommikul ongi mõnus kirjatööd teha, kui maja on alles vaikne ja keegi kuskil ei siiberda.
Aga muidugi, kellast kellani tööl käies ja kui veel pere ka on, siis on selline süsteem raske, kui mitte võimatu. Igatahes oleks hea, kui saaks peale lõunat millalgi nii 2-4 end sirevile visata, oleks ka peale seda tööjõudlus palju suurem.
Meil on üsna moodne kontor, aga jah, uinakuvõimalus puudub:)
KustutaAga lõunauinak mulle ei sobigi, juba lasteaiast peale. Ma jään küll ( alati) kergesti magama, aga ma ei suuda pärast ärgata (nagu ka hommikul), peale lõunaund olen nagu zombi ja õhtu on raisus :(
Nojah, eks inimesed ole erinevad. Kuskilt lugesin, et Leonardo da Vinci oli maganud vaid 4 tundi, ja mingil ajal oli ka mul periood, kus ma vajasingi vaid 4 tundi und. Ei olnud väsinud ega midagi. Aga kui ma siis lugesin Farley Mowati raamatut "Ära hüüa hunti" (väga hea raamat, film ei ole üldse nii hea, st mitte nii naljakas), siis leidsin, et ahaa - see on täpselt see, mis mul tarvis. Ainuke jama oli tööl käies, et mulle tuli x-aegadel seoke äravõitmata tukk peale, siis läksin tagaruumi ja tukkusingi nii kaks minutit. Eks autopiloot oli ka kogu aeg peal, et nii kui kuskilt krõps kostis, olin ärkvel ja no sihuke nagut sõitva sea seljas magamine pole ka miskit.
VastaKustutaTeine asi, minu tädi alati rääkis, kui ma ülikooli ajal tema poole läksin, et niisama riietega diivanil tukkumine pole ka midagi, et peaks võtma ikka riidest lahti ja linade vahele pugema, et nii puhkab paremini välja, ja täpselt nii ongi kusjuures. Ma võin ka siinsamas laua taga tugitoolis magama jääda, aga see pole ikka see, siis on pärast kas kukal haige või käed. A mul ongi narkolepsia, ma ehk ei peaks siin nii kangesti sõna võtma :)