teisipäev, 29. jaanuar 2019

Tubli. Hinne 5

Suurdes firmades on tore töötada, aga neil kõigil kipub olema üks ühine joon. Nad tahavad sind hinnata ja kastidesse paigutada.
Mingil põhjusel tõstab see mu vererõhku ja ma ei saagi aru, kas sellepärast, et mul on liiga madal või liiga kõrge enesehinnang.
Ühelt poolt ei taha ma seda, sest "olen nagu olen, te ei tunnegi mind, mis see teie asi on kuni töötulemused on korras", selles firmas olen ma pealegi veel nii lühikest aega töötanud, et ma ei saa veel isegi aru mis ja kes ma olen, rääkimata siis veel teistest ; ja teiselt poolt ei taha ma seda, sest on väike hirm, et äkki tuleb tõde päevavalgele, ja kõik saavad teada, milline ma tegelikult olen....:)

Kusjuures, huvitav on see, et mingite oma vigade suhtes olen ma täiesti immuunne. Ma isegi ei ürita küsimustikus ilustada fakti, et ma ei vaata detaile, pole täpne, et mul on madal rutiinitaluvus. Ma ei ole. See ei ole mina ja ei saa selleks ka mitte kunagi. Ja kui see on negatiivne omadus, siis olgu aga pealegi.

esmaspäev, 21. jaanuar 2019

Kartulikeedumuusika

Millise muusika järgi teie tantsite seni, kuni toit valmib?

Mul on praegu soft Ladina periood. Ehk siis meloodiline ja ma pean saama kaasa laulda.
Kui kellelgi on häid soovitusi, mida veel listi lisada, siis olen tänulik.


Praegu on Guantanamera. Mulle meeldib Zuccero versioon
Save the last dance for me
Sway
Pasadena (Maywodi versioon)
Spanish Eyes
La paloma Adel
Cielito Lindo


Kui keegi suudaks mulle välja otsida originaali väidetavast Itaalia rahvaviisist Tiki. tiki Tak mu süda tuksub, tiki tiki tak ta laul meid kutsub... 
siis ma oleks väga tänulik

#bridgetjonesbaby kui kurvastavalt koledaks lõigatud Renee paneb endasse armuma
Patrick Dempsey!!!!!!, Colin Firthi !!!! Ja Hugh Granti !!!... kas see tähendab et mul on veel lootust .... :)

neljapäev, 17. jaanuar 2019

Most

Selle aasta võõrkeelsete komöödiafilmide võitja on leitud. Most/sild.

Kas keegi saab aru, miks nad vene keeles ei võiks rääkida?!
Kas tõesti on Eesti näitlejate autoritasud niiii kõrged?!
Ma saan nüüd aru, mida võiks tunda venelased vaadates hollywoody filmides "venelasi".
Naljakas ja arusaamatu.



Ma sain teada, kuidas vanainimesed metsa ära kaovad.
Käisin oma tavapärasel jalutuskäigul. Hakkasin Harku mõisast Tähetorni poole tagasi jalutama. Tavapärast teed, mida ma olen käinud musttuhat korda... ja jõudsin Veskimöldresse.
Ma pole seal mitte kunagi varem käinud. Seda, et tegemist on Veskimöldrega sain teada, kui google mapist üritasin tuvastada oma asukohta. Rahvast oli metsas palju, aga tundus kuidagi imelik küsida, vabandage, kus ma olen.
..
Ja need u 4 km möödusid nii, et mul ei tekinud hetkeks kahtlustki, et olen valel teel. Tõsi, päikest polnud, see oleks ilmselt reetnud...
Täiesti arusaamatu. Ma pidin kusagil keerama kogemata vasaku asemel paremale. Aga millal ? Miks?
Üritades samm sammu haaval trajektoori taastada, ei suuda ma seda kohta välja mõelda.

Järelikult. On ikkagi olemas metshaldjad, kes sind keerutavad ja vahel valele teele viivad.




Ma olen vaimustuses, kuidas AgathaChristie klassikaline teos  st praegu jooksev seriaal "Ja ei jäänud teda ka" on toodud tänapäeva, See, et neegritest on saanud sõdurid, on eilne päev. Mulle meeldib, et kujukesed laual pole isegi enam sõdurid, mis oleks samuti seksistlik.
Vaid rohelised androidid. Või siis marslased?

esmaspäev, 14. jaanuar 2019

Seaaasta ennustus

Eelmise aasta saavutuseks võib lugeda, et ma ei usu enam horoskoope. Ma pole lugenud mitte ühtegi ennustust järgmiseks aastaks. Tõsi, meelelahutuseks vaatan, mida Susan mulle järgnevaks kuuks lubab. Mulle meeldib, et Susan rõhutab alati positiivset ja päris mitmed uskumatud tema poolt ennustatud asjad, on ka täide läinud.

Aga juhuslikult nägin lehesabas, kuidas Edda ütles sama, mis Susan. Et sel aastal on Neptun ja Jupiter ja mis veel, mingis olulises positsioonis ja soovitasid meelde tuletada, mis juhtus siis, kui nad viimati samas olukorras olid.
Naljakal kombel olid soovitatud aastad nihkes: Susan soovitas jälgida aastat 2000 ja 1982. Edda pöörata tähelepanu 1990 ja 2006 aastale.
Sellest tuli mul järgmine idee, aga mis oleks, kui lähtuks hoopis Hiinast ja vaataks, mis juhtus eelmistel Sea aastatel. On seal tõesti mingi trend, loogika...

Niisiis. Palun
1971 ma kahjuks mõistetavatel põhjustel eriti ei mäleta,

Susani 1982 ja seaasta 1983. Kindlasti oli neil aastatel ka palju positiivset, ma olin aktiivne pioneer ja malevanõukogu liige. Sel aastal toimus rahvaste sõpruse festival ja me võõrustasime oma kodus Moldaaviast pärit Aljonat...aga minu jaoks seostub see õppeaasta sündmusega, mis muutis mu elu, mind, kui inimest ning andis negatiivse käitumismustri, millest andis tükk aega vabaneda..
Ma läksin tülli oma parima sõbrannaga. Tegemist oli tema poolt rumala naljaga, millele ma täna tagasi vaadates reageerisin selgelt üle ja väga lapsikult. Minu silmis oli tegemist totaalse reetmisega. Ma olin pettunud,  vihane ja esialgne demonstratiivne solvumine hakkas järjest paisuma kui lumepall. Ma kaalusin enesetappu, nutsin päevad läbi. Terve me klass oli haaratud ja pidi pooli valima ning lõpuks oli sunnitud klassijuhataja sekkuma, sest asi läks täiesti käest ära.

Me leppisime ära. Sõbrustasime edasi. Aga midagi läks katki. Peale põhikooli viis elu meid lahku. Me oleme paar korda kohtunud. Sellest sündmusest pole me kunagi rääkinud, ja ma ei imestaks, kui ta isegi ei mäleta seda. Et see oligi minu fantaasia ja draama…
Ja need korrad, kui oleme kohtunud, on kulunud paar sekundit, kui me oleme taas samal lainel. Ma olen tänaseni veendunud, et ta oli Minu Inimene.


neljapäev, 10. jaanuar 2019

Appi, ei ole ikka midagi selga panna!!!

Mul on uueks aastaks selline soov.
Kas Downton  Abbey ja Koduigatsuse tegijad võiksid mulle annetada oma tegelaste garderoobid?
Täpselt minu maitse ja stiil.

ma hakkan vaikselt väsima neist postitustest " mida ma ometi selga peaksin panema!!!"
aga mida pole, seda pole.
Vanemad pidid külla tulema, ja siis hommikul voodis hakkasin mõtlema, et mida selga panna, et poleks räbal. Piinlik, aga tõsi. Ma kannan riided reaalselt  ribadeks.
Hommikumantel, pesu, jakk, kampsun, paras seelik, lühikesed saapad, pikad saapad, talvejope, terve karbitäis imelisi suvekingi on mulle suured ja tuleks välja vahetada, paksem pidukleit, mis ei vajaks peale kampsunit, tööle pluuse ja kleite,  vihmaseilma mantel on juba üsna piinliku välimusega, kevadjope on suureks jäänud, aga muidu veel okei...

Tõsi, ma ise pole süüst puhas. Midagi on mu kehaga juhtunud, sest ma ei leia enam jakke, mille varrukad poleks mulle pikad. Mu käed on lühemaks tõmmanud.
Vist Ivo Nikkolos soovitas müüja süüdimatult käised üles keerata. No tõsiselt. Ostan mingi 200 eurose asja ja hakkan seda ümber tegema??
Samuti olen ma püsti hädas pesuga, Viimastel aastatel ostetu- nii Eestist kui Inglismaalt, odavketist ja butiigist, nii tavanumber kui igaks juhuks suuremad... kõik rinnahoidjad hõõruvad. Poes on paras ja kodus enam kanda ei saa. Valus on.


esmaspäev, 7. jaanuar 2019

Reklaamiklubi 12. Tulevasele turundusjuhile

Turundus. See on imelihtne. Sa defineerid oma sihtgrupi, kaardistad vajadused ja mõtled välja, kuidas ning mismoodi need vajadused rahuldada.

Oma karjääri jooksul olen kordi kohtunud Skandinaavia kolleegidega. Need olid tavaliselt vanemas eas prouad ja härrad. Lapsukesi sellise tähsa töö juurde ei usaldata. Väga hea, mõtlesin, see pole ainult noorte inimeste töö. Ma saan seda teha pensionini.
Aga minus on midagi valesti. Ühel päeval sain aru, et ma ei suuda enam olla nii äge ja nii küüniline.


Kui pole just tegemist maailmakoristusega, siis üldjuhul ootab ja eeldab iga ettevõte, et eelmine aasta on mullusest parem. Või vähemalt sama hea
Aga. Inimesed vajavad väga vähe. Võtame elementaarse.
Sa ei vaja (läänemere)soolakristallidega Saaremaa võid, Jasmiini nimelise lehma ehtsat maapiima, linaseemnete ja peedihelvestega ehtsa juuretisega Sangaste rukkist täisteraleiba või vihmausside ja rohulibledega toidetud kanade päikesekollaseid mahemune.
Sa vajad, et su kõht oleks täis.
Kõik muu, mida sa endale õigustuseks ütlesid- nostalgia, süü, kontroll, indulgents, patriotism, nauding, tervis jne jne... on turundus. On väljamõeldud vajadus.
Mu eelmine ülemus, väga tunnustatud turundusproff küsis mult imestunult, kas ma tõesti arvan, et turundus on manipuleerimine.
Jah on. Need teod, mille eest olen ma auhinna saanud ja need, mis oleks seda väärinud, on olnud manipuleerimine. Ma pole esitanud neid töid seepärast, et briifis, kus tuleks selgitada kampaania edukust, oleks olnud aus vastata: me olime edukad, kuna tabasime ära inimeste hästivarjatud vajadused ja motiivid ning nad rumalukesed läksidki õnge. (turundusteo konkursid on muidugi üldse omaette teema. Kui sa ei esinda panka, telekommunikatsiooniettevõtet või nunnut startuppi, siis  pole mõtet aega ja raha raisata).

Turunduses, nagu ilmselt igas valdkonnas eksisteerivad omad müüdid. Uskumused, mida keegi ei sea mitte kunagi kahtluse alla. Sest nii on.

neljapäev, 3. jaanuar 2019

ilutulestikust


kass kardab pauku.

Huvitav, kuidas loomad sõjaajal hakkama said...?
Ei olnud ju vajagi, nad söödi ju ära...