2018 kokku

No oli see alles aasta!!!

Kui eelmise aasta kokkuvõttes tekkis mul tunne, et istun kui kinos: mu ümber juhtuvad kummalised, hämmastavad ja uskumatud asjad. Ma vaatan ja suudan vaid imestada, siis sel aastal juhtusid need kummalised asjad minuga.

Lugesin tagantjärele läbi nõid Nastja, Mae Taali ja Mangi horoskoobid. Ja peab tunnistama, et niipalju kujutlusvõimet polnud neil ühelgi. Kui väga otsida, siis kõige rohkem kokkupuutepunkte oli Mangi horoskoobiga. Naljaka kokkusattumusena ennustas ta, et mind kutsutakse saatesse Suud puhtaks. Ja kutsutigi..:) Õnneks sai pragmaatiline meel edevusest võitu. Ma teadsin, et seda lahingut ma ei võida ja lasin konkurendil sinna minna ja hävida. Haa.. :)

Aasta alguses tekkis kummaline situatsioon, et kolmel minu jaoks lähedasel inimesel ( ja mitmel kaugemal tuttaval ka) oli õhus elumuutus. Ja.. erinevatel põhjustel  läks see neil untsu, või lükkus edasi või jäi ära. Nii et, kuigi ma olin 2017 aasta lõpus teinud otsuse, et 20. jaanuaril annan lahkumisavalduse, siis lõin põnnama.
Tagantjärele targutades, ei olnud ju siis õige aeg. Aga tagantjärele targutades oleksin pidanud tegema seda, mida ma ise kõigile soovitan. Puhka enne, kui alustad uue tööga. Ma kuidagi ei raatsinud. Suvi oli kuum ja lebo. Aga täna ma tunnen, et eelmise aasta pinged ja stress on kaasa tulnud. oleksin pidanud enne puhkama ja vanade asjadega lõpetama.

Mida horoskoobid mulle ei kirjutanud, aga oleks pidanud. Juulis hakkas juhtuma. Esiteks saabusid mu ellu igast küljest võõrad välismaalased. Ma sain mitu päringut oma teise blogi kohta- sooviti intervjuud, küsiti niisama küsimusi ja luba materjalide kasutamiseks. Ja siis mu "sugulased" Brasiiliast, Moskvast ja Dubaist. Ja alates septembrikuust töötan ma võõrkeelses keskkonnas...

Ja teine, millele ehk läbi lillede vihjati, aga mis oleks pidanud punases ja boldis kirjas olema. Ma lõpetasin oma 10 aastase, senise elu kõige pikema staazi ühel töökohal. Ja lisaks sellele tõmbasin kriipsu peale üle kahekümneaastasele turundustööle. Nüüd on kõik uus.
Tõsi. Algus on olnud üsna pingeline. Kõik on veninud ja ma pole sellega rahul.  Aga see, et ma vanast kohast ära tulin, oli väga õige otsus. Täna tunnen ma tõelist kergendust, nagu koorma oleks seljast maha pannud ( ju uue selga võtnud :).
Uuendasin just linkedinis oma profiili ja sain korraga aru, et ma ei oskagi enam end määratleda. kes ma olen? Manager? Ühe osakonna juht? Ja mis peaks olema mu järgmine töökoht ja samm ? Ilmselgelt on minu puhul tegu inimesega, kes pensionile minnes nendib: ma ei teadnud kogu elu., kelleks ma tahan saada.:)

Aga üldiselt. Inimesed. Palun vahetage töökohti. Ma tean, et see on riskantne ja ebamugav. Ja nii mugav ja mõnus on ühes kohas tiksuda. Aga peab. Kaur vist kusagil kommenteeris, et IT sektoris on see tavapärane. tegelikult peaks olema see igal pool normiks.

Naljakas on see, et sel aastal minu kohta kõige sagedamini kasutataud omadussõna on " naiivne, sinisilmne, optimist". Nii vanas, kui ka uues töökohas. Ma tean, et olen hingelt pioneer ja usun muutustesse, aga kunagi varem pole seda võõrad inimesed niimoodi märganud, et lausa mitmel korral ütlema tulla.

Headest asjadest.
Laps tuli koju. Ja kolis kodust välja :) Ja esimest korda pettusin ma Eesti riigis. Ma kirjutasin oma blogis, kuidas kliendisuhte taastamine panga ja telekommunikatsioonifirmadega ning asjade kättesaamine läks üle kivide ja kändude. Oma naiivses sinisilmsuses, olen ju riigile maksnud üle 30 aasta tööjõumakse, soovitasin tal end töötukassas arvele võtta.
Selgus, et ta ei saa sealt mitte midagi. Sest a) ta viimane tööstaaz Eestis oli paar kuud rohkem, kui 2 aastat tagasi. b) ta töötas vahepeal 3. riigis st mitte euroopaliidus. Ja c) ta ei saa ka mitte ühtegi tasuta koolitust, kuna ta ei kuulu riskigruppi.
Tegelikult on see õige, ta ei kuulugi riskigruppi- on terve, nutikas, haritud ja noor. Aga närvi ajab see, et kursustel, mille eest ta ise maksab, osalevad töötukassapoolt saadetud tasuta õppijad, kes kuuluvad täpselt samasse demograafilisse profiili. Ehk siis riskigrupi määramine toimub subjektiivselt, mitte objektiivselt.
Praegu veel on ta ainsaks nö boonuseks haigekassakaart, ja ilmselt võetakse ka see ära, kuna ta ei otsi aktiivselt tööd, vaid õpib.

Positiivse poole pealt võib välja tuua ka aasta esimese poole, kui karjäärialaseid paisid jagati lausa kapaga. Kui üks neist auhindadest oli nn ootuspärane, oleks olnud äärmiselt kummaline, kui seda poleks saanud. Siis kaks tunnustust olid.. appi, kas tõesti !! Täiesti uskumatud.
Mu tollane ülemus mitte ainult ei ignoreerinud neid, vaid nende ootamatute puhul võttis vaba nädalavahetuse, et kirjutada omanikele, kes koos minuga rõõmustasid. et tegelikult... ja üldse, ehk siis pisendas ja andis igati mõista, et ega see õige asi pole. Kindlasti oli see üheks tõukeks mugavustsoonist välja, riskima..Nii et suur tänu talle.
Lisaks kutsuti mind ka telekasse esinema. Mis ei lähe muidugi tunnustusena kirja, aga oli lihtsalt väga põnev kogemus.

Äraminek oli samuti üks suur pai. Ma sain terve kuu jooksul kõnesid ja vestlusi igalt ülemuselt ja omanikult. Pakkumised ja panused järjest kerkisid, ja ma lausa väsisin kuulmast KUI hea ma ikka olen. Tänan. Natukeseks ajaks jagus :)

Aasta esimese poole üks märksõna on investeeringud iseendasse. Nii materiaalsed kui mittemateriaalsed. Alates uutest prillidest kuni keeleõppeni.  Ammu ei ole nii palju endale lubanud. Tänaseks on selgunud, et garderoobiga panin siiski mööda. Tänane stiil on hoopis teine, kui oli kevadine. Aga jõuab...:)

Mida ma sel aastal õppisin.
Ela üks päev korraga. Kui siiani on see olnud sõnakõlks ja teooria. Siis sel aastal tegin ja rakendasin ma seda täiesti reaalselt. Ja see töötab. Sa tõesti keskendud praegusele. Täna oli väga hea päev. Homme on homme.
paraku, nüüd kipub see jälle käest minema.


Huvitava kogemusena võtan sellest aastast kaasa teadmise, et Eesti on väike. Ma ilmselt teadsin ja tajusin seda, kuid polnud kunagi kogenud. Mu eelmistes töökohtades tulid inimesed tööle avaliku konkursiga, teenuseid ja kaupu telliti parimatelt pakkujatelt. Nüüd sain ma üllatuseks kogeda, et Eestis on oma ringkonnad. Geikogukond, golfikogukond, Xfirma endiste töötajate kogukond jne jne jne Ja kui vajatakse uut töötajat või mingit teenust, siis esimesena pöördutakse oma ringkonna poole.  Naljakal kombel kehtib see ka mu praeguses töökohas, kuid pisut väiksemal ja tagasihoidlikumal kujul ja rohkem mõistetavatel põhjustel.
See on kurb. Sest uued inimesed toovad uusi ideid, värsket mõtlemist ja teistsuguseid kogemusi.

Esimest korda ja ilmselt ka viimast korda elus käisin füsioterapeudi juures. Täiesti mõttetu. Diagnoosiks oli- kui on valus, siis pole vaja liigutada... M.O.T.T. mina ei saa arstidelt abi. Ikka ise ja omaenese tarkusest.

Esimest korda elus käisin ka Inglismaal ja see oli ülilahe :)
Muidu sai sel aastal vähe reisida. Välismaast vaid Amsterdam ja London. Eestisiseselt seevastu olen saanud sõita rohkem kui vaja.

Ja jee... tegin veel ühe jupi RMK matakarajast. Ainult 300 kilomeetrit ongi jäänud :)
Ja pluss veel. Ma olen oma blogi WordAdsiga teeninud 47,74 dollarit...:) miljonist vaid pisut puudu :)

Selle aasta võiks kokku võtta nii

Kõik, mida vajad, tuleb su juurde

ühel või teisel varjatud kujul.

Kui tunned ta ära,

saab ta su omaks.

Kõik, mida tahad, tuleb su juurde,

tunneb su ära ja saab sinu osaks.

Hinga, loe kümneni.

Hind selgub hiljem.

Doris Kareva ”Kõik, mida vajad, tuleb su juurde”