Tundub, et mu ellu on saabunud nimekirjade aeg. Ükspäev jälle õhkasin taeva poole, et küll on ikka hea, et on leiutatud... ja siis mõtlesin, et panen need asjad kirja.
Kümme leiutist, mis on elukvaliteeti hüppeliselt parandanud ja millede leiutajatele olen ma südamest ja siiralt tänulik.
Kümme leiutist, mis on elukvaliteeti hüppeliselt parandanud ja millede leiutajatele olen ma südamest ja siiralt tänulik.
Aitäh teile.
- messenger, või muud internetipõhised suhtluskanalid. Kusjuures, skype ma eriti ei armasta, ma olen pigem "kirjutajainimene". Aga ma ei kujutaks enam ette maailma, kus ma saaksin teisel pool maakera oleva lapsega suhelda ainult posti teel saadetud kirjadega.
Muuseas. Ma saatsin talle oktoobri lõpuks sünnipäevaks paberil kirja. No et ta saaks oma elu lõpus öelda, et jah, ta on oma elu jooksul paberkirja saanud :) Ja selle kirja sai ta kätte jõuluks :) :)
Lisaks on nende programmide eelis telefoni ees see, et ma saan vastamist edasi lükata, aega valida ja tegelikult ka ignoreerida. Ma saan lisada pilte ja videosid ja näidata end konkreetses praeguses situatsioonis. - taimerid ja eriti ajamasin. Jumal, KUI tänulik ma nende eest olen. Alates pliidist kuni pesumasinani. Ja teleka toon veel eraldi välja. Ma naudin seda vabadust, et masinad toimetavad, alustavad ja lõpetavad ise. Ning ma ei sõltu. Ma ei pea seisma pliidi taga või pesema pesu siis, kui olen kodus. Või tulema teleka ette kindlaks kellaajaks. Tänan seda inseneri, kes need leiutas.
- püsikiirushoidja. Auto puhul tooks veel välja elektriaknad, kaug/lähitulede automaatse vahetuse ja võimaluse avada ja eriti sulgeda pagasnikut puldist. Aga püsikiirushoidja on The Best. Tõsi, siinkohal pean mainima, et sel nädalal sain tänu püsikiirushoidjale trahvi. Oli märk ja oli kaamera, aga mu pidurdusteekond osutus liiga pikaks. Oleks pidanud kahe jalaga pidurile hüppama, mitte sujuvalt kiirust vähendama...
Mu täiuslikust sõiduelamusest on nüüd veel puudu see, et keegi hoiaks rooli :) Ehk siis autojuht või isesõitev auto. - Järgmised tänusõnad on tegelikult väga keskkonnavaenulikud. Aga ma tänan pabertaskurätikute, sidemete ja mähkmete leiutajaid. Kuna mul on krooniline nohu, siis neid esimesi kulub kuhjades. Ja ma ei taha mäletada aega, kui ma töötlesin tekstiiltaskurätikuid. Mul on neid lapse-lapse-lastele mõned ajaloo huvides kõrvale pandud. Mu ema on neile kenasti pitsid serva heegeldanud, ilusad. Aga ebapraktilised. Sidemetest olen kirjutanud siin.
Minu laps kasvas üles marlimähkmetega. Mitte, et ma oleks toona olnud roheline, aga sel ajal müüdi ühekordseid mähkmeid ainult valuutapoes. See mähkmete keetmise lõhn, pissised linad ja tekid ja spetsiifiliselt haisev alusvakstu, marliebemetest ummistunud pesumasin ja köök, mis on risti rästi läbi tõmmatud pesunööre, et neid mähkmeid talvel kiiresti kuivatada,..... brrr.. - rasestumisvastased vahendid. Ja rohkem veel, kui raseduse planeerimise, hormonaalse tasakaalu, naistele antud iseseisvuse ja oma keha eest otsustamise võimaluse eest, hindan ma tegelikult võimalust oma tsüklit ise planeerida ja ajastada.
Kui kusagil Murphy seadus kehtis, siis just ses valdkonnas. Just siis, kui sul oli vaja minna ujuma, puhkusele, matkale, pulma vms, just siis. Just siis algasid päevad. - digiretsept. Ja tegelikult kõik e- teenused. See punkt ei vaja vist isegi põhjendamist. Ma armastan elada Eestis, kus on digiretsept, e-valimised ja e- maksuamet.
- kaasaegsed riided, mida võiks teisiti kirjutatuna väljendada "naftatoode innovatiivne kasutamine" ?:) Ma vaatan oma lapsepõlvepilte. Meil on peas tutimüts, kõrge kaelusega villane kampsun, karupüksid. Ja kuidas meil ometi külm polnud? Me talusime lihtsalt paremini külma? Ma olen vahel mõelnud, et kui meid viidaks täna Siberisse, siis oleks pakkimine oluliselt lihtsam. Riided võtaks kohvris vähem ruumi, neist oleks kohapeal rohkem kasu ja kohvrisse mahuks rohkem muid vajalikke asju. Et siis tänu innovatiivsetele keemikutele
- gps. Ohh. Ma pole siiani üle saanud sest psühhotraumast. Olime autoreisil Tšehhis ja Poolas. Mina olin kaardilugeja. Ja mees ei sõitnud 30 km tunnis. Enne kui ma suutsin asukohasildilt kokku veerida kohanime, tuvastada kaardilt meie asukoha, veerida kokku kaardilt kohanime ja järeldada, et kaardil ja sildil olevad nimed on samad... olime me juba õigest pöördest 100 km kaugemal...:)
Aga nüüd... ütleb meeldiv naisehääl tungivalt: pööra paremale. Ja kuigi sa näed, et paremal on põld, teed sa seda ikka. Sest gps ju teab :) - internetiotsing. Tegelikult muidugi kogu internet ja arvutid üldse. Eriti hindan ma seda, et ei pea enam käsitsi kirjutama. Aga ma jumaldan võimalust sisestada otsitav küsimus ja saada 100 vastust. Kuidas me küll varem vastused saime ???? :)
- sügavkülm. Ma mõtlesin kaua, kas viimaseks sobiks föön või mikser või mõni teine majapidamisabiline. Aga valisin sügavkülmiku.
Ma mäletan veel neid ämbritäisi, mis tuli puhastada ja keeta moosiks ja kompotiks ja mahlaks (küll me ikka tarbisime palju suhkrut!!:) :)). Ja siis seda rahulolematust, kui kevadel selgus, et kelder on veel pooleldi täis . Minu külmik on väiksem kui kelder. See paneb piiri ette. Külmik võimaldab kasutada vähem suhkrut ja üldse mitte suhkrut. Ja külmutatud moos või seen või mari maitseb kui värske.
Aga sügavkülmikut olen ma hakanud eriti armastama viimastel aastatel, kui teen süüa kahele. Ma ei taha järgmisel päeval sama toitu ja mulle ei meeldi toidu raiskamine.
Õnneks. On. Sügavkülmik.
Tänan!
Jääb üle suures osas nõustuda. Ainus, mida ma üldse ei kasuta, on need taimerid ja ajamasinad. Telekaga on mul lihtsam kui ma tean, et siis vaadata ei saa ja miski ei sunni mind muul ajal teleka ees olema. Ja Eesti omasaateid saab veebis järelvaadata. Pesumasinal mina kella õigeks pole saanud ja seetõttu ei kasuta ka taimerit. Vanal masinal oli ja meeldis, eriti pikkade programmide puhul nt puuvillane voodipesule jms.
VastaKustutaMa just auto osas laupäeval mõtlesin, et alati kui on vahetus, siis on vaja limiidi sisse toppida lisasid ja nende nimel kakelda (piltlikult), ikka nii fääänsi kui oleks. Ja siis hakkad sõitma ning kasutad vast poolt nendest :D Aga ilgelt on vaja. Püsikat ma ei kasuta peaaegu üldse, väljaspool Eestit ainult kui on pikalt mööda magistraali sõita vaja. Siin on üks jupitamine ju ja mulle meeldi.
Tagaluuk puldist? Haaa, ma peab vaid autole varvast näitama. Ja vot seda ma fännan. Eemalt on hea vaatepilt nagu annaks jalaga autole, vahel andur uimane aga muidu niii hea vidin. Eriti kui tuled riidest või paberist kottidega, mida ei saa maha panna.
Tead, milleks mina GPSi kasutan? Et vaadata, millal on minu hetkesõidustiili juures kohalejõudmise aeg. Eestis üritan vätlida ja ise orienteeruda, väljaspool Eestit on vaja aga see eeldab, et sul on vaba raha mälukaardi ostmiseks. Et see kaart mahub arvutisse ja siis et oleks meeles GSPi ka uuendada. Muidu juhtub nagu minul, Vilniusesse suure ringiga läbi Panevezise. Keegi oli vahepeal silla ehitanud ja liikluse ära muutnud :D
Avastasin praegu üllatusega, et taimerite kasutamine on minust mööda läinud :) Ma ei kasuta neid ühelgi kodumasinal, vist ei hakka ka lähikümnendil, kuigi pesumasinatel ja pliitidel on need mu teada olemas, kunagi oli ka ühel kohvimasinal. Eriti jabur. Ja eriline antipaatia on mul munakeedutaimerite osas :) See on nii sisemise kella teema, et ma kohe naudin munade keetmist.
VastaKustutaMuude asjade osas üsnagi nõus :)
Kohe näha, et noored inimesed :)
VastaKustutaKui ma panen muna keema ja vaatan, et okei- kell on 12, 12.10 peaks olema valmis. Siis hakkan muid asju tegema ja 20 minutit hiljem küsin endalt- huvitav, kas muna on valmis, mis kell ma selle keema panin...:)
mul lihtsalt ei ole mälu olemas.
Aga muna munaks. Mulle meeldib et ma ajastan pesumasina käima nii, et koju jõudes on pesu valmis; mulle meeldib, et kui kook saab valmis, siis ahi lülitab end välja ja ma võin vahepeal nt õues tiiru teha, kõrval passimata. No ja telekas. Ma ei hakka mainimagi seda, et pole aastaid reklaam vaadanud- saated on kolmveerandi jagu lühemad- aga tuled ja vaatad, kui on aega.
aga GPS kohta võibki vist kaasaegseid muinasjutte rääkima jäädagi :)
Nii häste pole mulle ammu öeldud :)))
KustutaAga jah, taimeri kasutamine eeldaks usaldust masinate suhtes, aga seda mul pole veel. Kui mälu hakkab alt vedama, ehk siis...
Sama siin, noorusest on asi kaugel :D
KustutaMa ei vaata kanaleid, kus on reklaamid. Juba paar aastat, väga rahulik.
VastaKustutaMul on kookide ja munadega sama teema, alati unustan kella vaadata ning ikka on vaja midagi muud samal ajal teha. Ahjul polegi taimerit, kunagi kui uut hakkan ostma, katsun meeles pidada. See koogivalvamine ja koera pissiringid nõuaksid seda küll :D
11. punktiks ma paneks tekstisõnumid. Ilmselt on mul mingi puue aga kõnede tegemine väljaspool tööasju on tõeline piin. Ma eelistan sõnumeid saata või kui inimene kasutab virtuaalseid kanaleid, siis suhtlen nende kaudu. Kõne on viimane asi! Mul kulus mitu nädalat, et uurida rattahoolduse kohta :D
VastaKustutaMessengeri ja teiste netipõhiste suhtlusvahendite osas kirjutan kahe käega alla. Mulle tohutult meeldib päris kirju ja postkaarte saata, ent võimalus ka maailma teisest otsast kodustega reaalajas suhelda, on uskumatult hea.
VastaKustutaPool kommentaari jäi puudu: a muidugi Skype, millega saab teha üliodavaid kõnesid teiste riikide tavatelefonidele. Ma ei kujuta ette, mis mu telefoniarved oleksid, kui peaksin USA ja Uus-Meremaa immigratsioonile tavatelefonilt helistama (need ootejärjekorrad!!) või kui välismaal olles vanavanematele helistades on iga sekund arvel, sest telefoniarve suureneks meeletu kiirusega.
KustutaViimases FAst Company´s on nimekiri maailmas hetkel kõige loomingulisematest äriinimestest. Tehnoloogia aspektist siis. Veebis veel ei ole aga soovitan silm peal hoida. Minu lemmik on Graham Dugoni ja Yondr. Vidin, mis teeb ajutiselt nutitelefonid "kasutuskõlbmatuks", sobib nt teatrisse, kinno, kooli ja loengusse, muusikakontserdiltele jne. Meile võiks see ka jõuda, varsti! Mind alati painab mõte, et mis häda see inimestel on hoida oma telefon teatris etenduse ajal sees. Ok, hääletu peal aga vibra jätavad enamik inimesi siiski sisse. Ja siis vaikses saalis see jõrin kuskilt kõrvalt. Õudus kuubis! Mõni vastab ka ja enamasti on see siis sõbranna, kes igavleb ja tahab jutustada.
VastaKustutaMina olen arvuti ja multitaskingu fänn ja kirjutajast inimesele, kes armastab ka filme ja muusikat, geograafiat ja arhitektuuri, on see suurepärane võimalus kõik värgid ühes koos pidada ja peaaegu et üheaegselt kasutada. Pluss veel suhtlemine. No et tõmban netist lugematult pilte (ei, mitte ei tea kus kasutamiseks, vaid ise nautimiseks), samamoodi muusikat ja filme, ning vaatan ja kuulan neid, ka filme korduvalt, vahel ainult mõnda üksikut stseeni või pilti. Ja sellest kaadrist taab teha kiirpildi ka - super. Head muusikat on maailmas lõputult ja aina tehakse juurde, otsides midagi leiad sada muud asja ja ilmselt on see ka mu needus, sest ühest elueast kipub väheks jääma, et neid kõiki läbi kuulata-vaadata ja korduvalt nautida.
VastaKustutaJa kirjutamine - unustage kirjutusmasinad ja lõputult käsitsi kirjutatud ning soditud poognad - arvutiga saad kohendada oma tekste lõputult, pluss trükkiminegi on nii lihtne, et tee kasvõi kodus raamat valmis. Ise kuulad samal ajal muusikat, mingi probleemikese ilmnemisel teed kohe siva taustauuringut, otsid materjali viies kohalikus keeles, ka pilte. Kuidas vanasti - olid ju entsüklopeediad, kuid esiteks seal polnud kaugeltki kõike, ning võõrkeelset materjali samuti mitte - kellel ikka siis olid Brockhaus ja Americana ja Bolšoje Sovetskoje jms kodus olemas kui kõigis raamatukogudeski polnud.
Kuna ma olen invaliid ja käia eriti ei saa, siis nüüd olen tugitooliturist - kondan GoogleMaps'iga mööda maailma ringi, "pildistan" maju ja vaateid kõikvõimalike nurkade alt. Noh, maitseid ja lõhnu ja temperatuurikõikumisi ei tunne (viimase suhtes on isegi hea), aga kui oled läinud näiteks kuskile Yorkshire'i nõmmele või kasvõi meie oma Eesti metsavaheteele, siis on täpselt selline tunne, nagu lesiks seal kanarbikus või rohus ja vaataks pilvi ning kõrget jumala taevast. Ole kohal, ole zen :) Ei pea taluma virisevaid reisikaaslasi ega vaatamisväärsustest "kella peale" "läbiratsutamist" (õh, kuidas ma seda viimast ei salli), lõputuid totakaid võõraid reisipilte ega tühja jutuvada ja sahmerdamist. No tee peal nähtud kassile või koerale tahaks muidugi pai teha, aga tjah - mis võimata, jääb saamata, nagu ütles Aili Viitar.
Telekat ma ei vaata, filmide jaoks on samuti arvuti. Ja suhelda saab erinevate inimestega - ammu enne FB oli selline asi nagu Yahoo grupid, kus ma aktiivselt tegev olin ja suhtlesin inimestega üle terve maailma - reaalajas. Muidugi oli natuke raske suhelda Austraalia ja Jaapaniga - ajavahe tõttu, aga ikka leidus neid hetki.
Muudest kaasaegsetest leiutistest meeldivad mulle veel puldist avatavad väravad, fonolukud, pakettaknad, isekastvad kasvuhooned ja soojendatavad basseinid, taimeriga kodumasinad. Munakell ei ole väga hea asi, kuna mul on kaks korda juhtunud, et sellel on patarei tühi ja mina siis keedan ja keedan ja keedan, õh!
Samas on siiski kasulik teha ka asju omaenese kätega, panna omaenese energiat ja aurat ja maagiat nende sisse, mida masin ei tee. Kurb on see, kui suures masinate peale lootmises unustatakse ära omaenda aju ja selle võimalused ning ei saada enam ilma masinateta hakkama. Jah, Siberis ilmselt enam tänu naftast tehtud fliisile ära ehk ei külmu, aga paraku ei ole seal mingit GPS-i ega netti, mis ütleks sulle, kuskohas on jõgi, karu ja vaarikad-pähklid. Masin ei tee sul seal tuld, ei ehita onni ega hoia hunte eemal.
See on huvitav, et te loete "leiutiste" alla vaid selle, mis on leiutatud või muutunud teie täiskasvanuajal. Kõik varasem (sisepõlemismootor, paber, trigonomeetria...) on nagu issandast antud.
VastaKustutano kui postituse pealkirjas on "mis on muutnud mu elu", siis loogiline ju, et kirja lähevad need leiutised, mis on sellesama elu jooksul juurde tulnud. need ammused leiutised ei muutnud elu, need teised olid algusest peale osa elust. ei pea olema issandast antud, et olla antus.
KustutaMina küll ei loe. Ajaloos on olnud perioode, kus on lühikese aja jooksul tehtud tohutult leiutisi. Vincist pole mõtet rääkida, sest tema oli oma ajast kaugel ees ja temale seadis piirid energeetika. No mis tank see hobusega on ja helikopter või lennuk, millel pole sellist kütust, mis suudaks anda piisavalt energiat, et ületada maa külgetõmbejõudu, eksole.
VastaKustutaVanadel egiptlastel olid dirižaablid, lennukid, elektripirnid, nad tundsid alumiiniumi, mida küll leidub kõikjal, kuid mille kättesaamine maagist on väga töömahukas ja keeruline, ja see kõik on surnuks vaikitud ega pole jõudnud ametlikesse ajalooõpikutesse.
Paljud leiutised põhinevad lihtsal mehaanikal nagu ratas ja Archimedese kruvi, kuigi näiteks Mesoameerikas väidetavalt ratast ei tuntud, mida on küll äärmiselt raske uskuda - et sellise tasemega tsivilisatsioon sai ilma hakkama. Samal ajal olid hindudel samuti lennumasinad ja tuldsülgavad kohutavad energiarelvad, millega võis terveid riike maa pealt pühkida (ja mida ilmselt tehtigi).
Kaasaegse tsivilisatsiooni alguseks loetakse manufaktuuride teket 16. saj. lõpus. Aga põhjustest, MIKS need tekkisid, ei räägi keegi kuskil. No et ülikud Inglismaal hakkasid maid tarastama ja talupoegi kohast välja ajama, sest lambaid oli kasulikum pidada. Aga seosest tolleaegse nn väikese jääajaga ei räägi keegi. Nimelt oli 15.-16. sajandil kohutav külmalaine, mis jäätas nt Thames'i jõe põhjani. Seda on kirjeldatud ka Loomingu Raamatukogus ilmunud teoses "Orlando" (film on ka Tilda Swintoniga peaosas). Ei mäleta enam, kas seda põhjustas ka mingi troopilise vulkaani megapurse, aga ilmselt nii oligi. Mis te mõtlete, et Henry VIII ja co lõbu pärast kümmet vammust ja karusnahka ülestikku kandsid ja pesugi mitu kihti oli, ja naistelgi mitu rätikut ümber kaela ja pea mässitud. Ikka tollesama pärast - KÜLMA pärast; ning manufaktuurid hakkasid tootma rasket ning sooja kalevit, mis tollel ajal oli hädavajalik.
Vahepeal oli mõningane paus, siis tuli juba rokokoo ning valgustusajastu, ja siis oli 19. sajandi keskpaik, kus leiutati aurumasin, telegraaf, telefon jne, pandi tööle elekter ja konstrueeriti liftid, raudlaevad, turbiinid, vedurid ja hulk muid asju. Algul aur ja seejärel elekter olid need energiaallikad, hiljem ka nafta (19. saj. lõpul, 20. algul - autod, lennukid ja igasugu muud mootorid), mis andis võimaluse da Vinci aegseid masinaid taasleiutada ja käivitada. II MS katkestas muidugi need asjad, kuid siis hakati arendama juba tuumavärki ja 60-ndad oli uus laine, 80-ndatel tulid internet, robootika tänapäevasel kujul, räniühendid asendasid endisi pooljuhte ja dioode; ning uhked kosmoseprogrammid, kuigi väidetakse viimasel ajal, et need on võltsid, aga olgu pealegi.
On olemas selline tore raamat nagu "Sajanditagused tehnikaimed" - vaadata, kuidas nägid välja tollased keerisdušš ja muud kaasaegsed vidinad, kui nad polnudki veel vidinad, vaid võtsid toatäie ruumi ja käivitas neid kas inimene, aur või eesel.
Mida mina olen alati igasugu peente nublakate kõrval imestanud ja imetlenud sellist insenertehnilist taipu, mis on mõtelnud välja tööpingid, ja tohutud kontserdilavad, kuhu peavad mahtuma tehnika, juhtmed, taluma meeletut vibratsiooni, mida tekitavad kargavad ja trampivad rokkarid ja nende detsibellid, tänapäeval ka hiigelekraanid, meditsiinitehnika, laevade-lennukite navigatsioonisüsteemid jne jne. Kaasaegsed ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid võimaldavad ehitada kiiresti, kergesti ja vastupidavalt, ja see on juba viimase mõnekümne aasta teene. F a n t a s t i l i n e!!
ee, mesoameerika kultuurid pmst tundsid küll ratast, nad lihtsalt ei kasutanud seda koormate vedamiseks. põhjuseks arvatakse kohalike veoloomade puudust.
Kustutavt kasvõi siit:
https://tcmam.wordpress.com/2010/11/11/did-pre-columbian-mesoamericans-use-wheels/
15.-16. sajandi külmalaine ja tollase moega on selline huvitav paradoks, et külm ei takistanud meeste ülilühikeste kuubede moodi (vt näiteks neid trendikaid noormehi: https://en.wikipedia.org/wiki/1400%E2%80%931500_in_European_fashion#/media/File:Meister_des_Jouvenel_des_Ursins_002_detail.jpg) ja vähemalt burgundia moes esines naistel enneolematult suuri dekolteesid - vt https://en.wikipedia.org/wiki/1400%E2%80%931500_in_European_fashion#/media/File:Memling_True_Love.jpg - ("enneolematult" mõistagi Alpidest põhjapoolsest maailmast rääkides, Kreeta ei loe). nii et päris nii loogilised need moe ja kliima seosed ei ole. n.ö päris keskajal nii paljastavaid riideid peenemal rahval ei olnud.
Ahjaa, ja teine selline väike jääaeg oli 17. sajandil (tuletage meelde barokiaegseid pakse kalevist ja brokaadist vammuseid, mitmekihilist pesu ja karusnahkseid peleriine, muhve nii meestel kui naistel), kolmas (jällegi vulkaanipurskest tingituna) Byroni ajal, kui mitu aastat oli Euroopas pime ja ikaldus, suvi jäigi tulemata ning Iirimaal hävitas kartulimädanik enamuse saagist, miska pool kolmandik rahvastikust suri nälga ja teine kolmandik rändas Ameerikasse välja. Neljas oli 19. sajandi keskel, nn teise rokokoo ajal (Verdi, Ameerika kodusõda, meil rahvuslik liikumine) - kostüümiajalugu dateerib need sündmused üsna täpselt. Kunagi ilmus ajakirjas "Siluett" lühike kostüümiajaloo ülevaade, ja mul on sealt meeles, et Traviata ja Scarletti aegne daami kleit kaalus kõigi oma krinoliinide, alus- ja pealisseelikute, polsterduste, pesu ja peleriinidega ligi 50 kilo. See hullus hakkas peale juba teisele rokokoole eelnenud biidermeieriga, kus eelnev õhulist musliini kandev ampiiriperiood asendus taas kümnete rõivakihtide, karusnahkade, ümber pea kübarate ja kohevate soojade sallidega - eks biidermeier tuligi peale toda ampiiriaegset vulkaanipurset ja sellele järgnenud kliimajahenemist. Ma alati mõtlesin, et kuidas nad seal sees, eriti lõunapoolsetes maades, ära ei sulanud. Aga polnudki midagi sulada, kui oli kogu aeg külm.
VastaKustutaet jällegi ilusat loogilist seost ära rikkuda, meenutan, et see õhulise musliinist öösärgitaolise kleidiga ringijooksmise aeg ei lõppenud sugugi nii vara.
Kustutanäide tolle aja naistemoest (2 aastat pärast vulkaanipurset):
https://en.wikipedia.org/wiki/1795%E2%80%931820_in_Western_fashion#/media/File:MaryLodge.jpg
ja 3 aastat pärast vulkaanipurset:
https://en.wikipedia.org/wiki/1795%E2%80%931820_in_Western_fashion#/media/File:1819-evening-dress-Ackermanns.png
mood ei ole alati praktiline. kuigi selle poolest olen ma nõus, et tundub usutav, et biidermeieri aja mood maksis ilmale juba rohkem lõivu: kodanlus on ikka pragmaatilisem kui aadel.
No vaat siis oligi selline asi nagu "musliinipalavik". Et moe järgi käidi veelgi õhukeselt riides, kui terve mõistus manitses juba soojemalt riietuma. Ja siis nendes õdilates lehvides ja sinist nina trotsides tulidki igast "krematismused" kallale. Et siis see musliinipalavik polnudkine muud kui moeahvide hullus, mis keeldus end riide panemast vaatamata külmale ilmale. Biidermeier on jah kodanlik mood ja kodanlus tõesti on praktiline.
KustutaTeine asi muidugi see, et kui ühelt poolt vaheldus mood, mis seni oli 1-1,5 sajandit ühes stiilis püsinud, tootlikkuse arenedes terve 19. sajandi jooksul vähemalt 5 korda (ja huvitav, et suuremad moevahetused läksid nö kümnendi võrra üle - umbes 1810 lõppesid krinoliinid ja algas ampiir, 1910 lõppesid maani kleidid ja varesepesasoengud ja juba järgmisel kümnendil olid üle põlve kleidid). Teisalt aga see, et tootmine on siiski inertne ning rahva ümberharjumine uute asjadega, isegi kui need on praktilised, võtab aega. Tänapäevalgi ei käi sotsiaalsed muutused nii ruttu, aga tollal võtsid nad ikka paarkümmend aastat aega.
Ja noh, vaevalt, et Mary Shelly ja co seal Genfi järve ääres endid kohe kaapotmantlitesse ja laiadesse undrukutesse riietasid, lasid ikka oma musliinehmestes ringi ja võtsid ehk rohkem kašmiirsalle ümber, selmet end korralikult riidesse panna.
Ja need renessansiaegsed lühikesed kuued ja sukkpüksid - jah, vat kust need on tulnud, ei oskagi öelda. Kui keegi teab, siis andke teada :)
musliinipalavik tuleb mul alati meelde, kui näen talvel miinus 20 kraadiga teismelisi, kellel on saabaste asemel jalas midagi tenniselaadset, ilma sokita, ja kukekad püksid, paljas pahkluu külmast punane.
Kustutavõi palja seljaga (sest püks on madala värvliga ja jope lühike). oletatavasti tundsid need hiliskeskaja/varauusaja noored minikuuega mehed end umbes samamoodi.
Täpipealt! Mul ka alati samane mõte XD
KustutaMina lugesin, et Euroopa tööstuse lõid käima sõjad ja katk. Inimesi polnud, tööjõud läks kalliks, tuli töö mehhaniseerida.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
KustutaEks seda ka muidugi, aga tööstus on ikkagi tagajärg - põhjuse tõin eespool välja - oli vajadus soojade riiete järele, nende jaoks materjali saadi aga lammastelt. Need kohast välja aetud talupojad siis osaliselt saidki tööd manufaktuurides ja vabrikutes, kuid eks nad olid algul ju oskamatud, ning mida rohkem vabrikutööd mehaniseeriti, seda vähem oli tarvis lihttöölisi, kellele võis vähem palka maksta. Meistrite töö oli palju kallim. Ja siis kasutati ka ohtralt lapstööjõudu - vabrikutes, kaevandustes, igal pool, sest lastele võis vapsee sandikopikaid maksta. Tööohutust polnud ka tollal olemaski ja kedagi ei huvitanudki. Niiet progressi eest oleme me ränka hinda maksnud - loendamatud surmad ja sandistatud inimesed.
KustutaJa Peter Klemm, "Aurumasinast elektrimootorini" on hea lugemine.
VastaKustutaOlen lugenud. On hea.
Kustuta