Ma ei tea mis toimub. Mu feedly voos on 148 blogi ja viimasel ajal pole enam midagi lugeda. ..
Isegi Ritsik ja Manjana kirjutavad imeharva.
Mul on vähemalt vabandus: mul on dpressioon ja millestki pole kirjutada, aga teie ?
Kus on kõik head uued ja värsked blogid??
Seepärast otsustasin proovida üht ingliskeelses blogimaailmas ringlevat meemi.
Greet and Meet Blogs.
Väga lihtne lugu.
Jäta siia kommentaaridesse oma viimase postituse link, kirjuta paar sõna oma blogi tutvustuseks.
Reklaami oma blogi mõnuga ja ilma igasuguse valehäbita.
Loodetavasti leiad ise ja leian mina endale uut ning huvitavat lugemist. Ja see ongi selle aktsiooni point.
Tänan juba ette!
Ma ei tea, kas mu pea ümber on roosad, rohelised või indigovärvi tulukesed- aga üsna tihti on mul tunne, et olen teiselt planeedilt...
esmaspäev, 27. veebruar 2017
reede, 17. veebruar 2017
Blogidest ja blogisõpradest
Elu pakub ikkagi ka helgeid hetki!!
Jee jee jee... mu ingliskeelsel blogil on rohkem lugejaid kui eestikeelsel :)
Mu lemmikastroloog Susan ennustas veebruariks mitu päeva, kus karjääriga on nii super, et on super. esimene kuupäev jäi mulle meelde. Ja just sel päeval juhtus üks, õnneks naljakas, äpardus. No tänan, Susan. Kui see on hiilgav karjäär, siis ma jätaksin küll selle vahele, mõtlesin...
Praegu aga mõtlen. Hmm... aga äkki Susan mõtleski mu seda teist karjääri, seda, millega ma hakkan miljoneid teenima? :)
Olgu kohe öeldud, et miljonini on veel väga pikk tee minna ja ma kirjutan sellest blogimisest, ingliskeelsetest keskkondadest ja blogimaailmast, siis, kui aasta on täis. Sügisel. Täna on vara kokkuvõtteid teha.
Ma tahtsin ainult oma rõõmu jagada.
Ja Marca postitus pani mind mõtlema ka blogisuhete kvaliteedile.
Seda blogi siin pean ma bloggeris.
neljapäev, 16. veebruar 2017
Kes oskab õmmelda?
Tundub, et mu blogist on saamas mureblogi :)
Kuna mu lugejate hulgas on mitu näputöömeistrit, siis äkki keegi oskab nõu anda ja aidata?
Mure on selline, et jakid- mantlid- joped. Ei sõltu vanusest ega kaubamärgist, vaid varem või hiljem läheb vooder katki. St rebeneb ühenduskohtadest.
Ma ei tea, kas me kanname peres liiga väikseid riideid või oleme lihtsalt liiga liikuvad...
Kuidas seda parandada? Masinaga õmmelda ei saa- see tõmbaks voodri veel kitsamaks. Olen käsitsi palistanud, aga see ei kesta kaua. Mõne aja pärast hargneb sealt kõrvalt uuesti lahti.
Ideid? Mõtteid?
Kuna mu lugejate hulgas on mitu näputöömeistrit, siis äkki keegi oskab nõu anda ja aidata?
Mure on selline, et jakid- mantlid- joped. Ei sõltu vanusest ega kaubamärgist, vaid varem või hiljem läheb vooder katki. St rebeneb ühenduskohtadest.
Ma ei tea, kas me kanname peres liiga väikseid riideid või oleme lihtsalt liiga liikuvad...
Kuidas seda parandada? Masinaga õmmelda ei saa- see tõmbaks voodri veel kitsamaks. Olen käsitsi palistanud, aga see ei kesta kaua. Mõne aja pärast hargneb sealt kõrvalt uuesti lahti.
Ideid? Mõtteid?
esmaspäev, 13. veebruar 2017
Imelike uute asjade raamat
Kuidagi täiesti juhuslikult on kolm viimast raamatut rääkinud religioonist.
Esimene Palahniuk "Survivor" jutustas ühest usulahust, kus kõik tegid enesetapu ja üks jäi järele. Ning siis meedia manipuleeris temaga. Vist.
Teine Brooks "Tee iseloomuni", küll rõhutas, et olla usklik pole oluline, aga... Ja loo moraal oli; ole alandlik ning keera teine põsk ette. Vist.
Kolmas oli tegelikult ulmekas. Faber " Imelike uute asjade raamat". Preester läks uuele planeedile ja levitas seal jumalasõna. Vist.
See, et religiooniga olid seotud, pole tegelikult oluline. See oli lihtsalt huvitav kokkusattumine. Kõik olid okei raamatud. Ma joonisin päris mitu kohta alla.
Ladusalt kirjutatud. Esimese ja kolmanda lugesin lõpuni, sest tahtsin teada saada, et kas ja mis siis lõpuks juhtub. Ei juhtunud midagi. Nagu Kivirähk " Maailma otsas", aga kolm korda vähem geniaalne. Nagu minu blogi. Räägid lihtsalt bla- bla mingit lugu. Millel puudub point.
Keskmise suutsin lõpuni taluda tänu alguses olnud lubadusele: lõpus ütleme sulle, kuidas selle elufilosoofiaga tegelikus maailmas toime tulla. Ei öeldud, Või vähemalt mina ei saanud vastust,
Esimene Palahniuk "Survivor" jutustas ühest usulahust, kus kõik tegid enesetapu ja üks jäi järele. Ning siis meedia manipuleeris temaga. Vist.
Teine Brooks "Tee iseloomuni", küll rõhutas, et olla usklik pole oluline, aga... Ja loo moraal oli; ole alandlik ning keera teine põsk ette. Vist.
Kolmas oli tegelikult ulmekas. Faber " Imelike uute asjade raamat". Preester läks uuele planeedile ja levitas seal jumalasõna. Vist.
See, et religiooniga olid seotud, pole tegelikult oluline. See oli lihtsalt huvitav kokkusattumine. Kõik olid okei raamatud. Ma joonisin päris mitu kohta alla.
Ladusalt kirjutatud. Esimese ja kolmanda lugesin lõpuni, sest tahtsin teada saada, et kas ja mis siis lõpuks juhtub. Ei juhtunud midagi. Nagu Kivirähk " Maailma otsas", aga kolm korda vähem geniaalne. Nagu minu blogi. Räägid lihtsalt bla- bla mingit lugu. Millel puudub point.
Keskmise suutsin lõpuni taluda tänu alguses olnud lubadusele: lõpus ütleme sulle, kuidas selle elufilosoofiaga tegelikus maailmas toime tulla. Ei öeldud, Või vähemalt mina ei saanud vastust,
reede, 10. veebruar 2017
Kuidas peale kooli tööd leida
Ma ikkagi kirjutan selle postituse, kuigi olen sel teemal varem kirjutanud.
Ritsik tõstatas teema: kui noor inimene lõpetab kooli, mis saab siis edasi. Viimased aastad on mu ümber olnud järjest ja järjest sama probleemiga noori inimesi.
Ja tegelikult pole vahet- kas tegemist on kõrgkooli või keskkooliga. Probleem on ikka sama. Sa oled noor, kogemusteta, tutvusteta ja sul on natuke teistmoodi arusaamised ja soovid tulevasele töökohale,. kui olid sinu emal ja isal.
Kool sai läbi ja ... ühel hetkel avastad, et kuigi koolis väideti, et konkureerid vaid iseendaga ning oled väga eriline.. siis mitte keegi sind ei oota.
Ärge pange pahaks, aga ma panen nõuanded, mida olen jaganud suuliselt, siia kirjalikult kirja. Ma lähtun soovist saada disaineriks. Aga tegelikult pole vahet. Samad nõuanded olen ma andnud ka juristiks, arstiks, It spetsiks pürgijatele.
Ritsik tõstatas teema: kui noor inimene lõpetab kooli, mis saab siis edasi. Viimased aastad on mu ümber olnud järjest ja järjest sama probleemiga noori inimesi.
Ja tegelikult pole vahet- kas tegemist on kõrgkooli või keskkooliga. Probleem on ikka sama. Sa oled noor, kogemusteta, tutvusteta ja sul on natuke teistmoodi arusaamised ja soovid tulevasele töökohale,. kui olid sinu emal ja isal.
Kool sai läbi ja ... ühel hetkel avastad, et kuigi koolis väideti, et konkureerid vaid iseendaga ning oled väga eriline.. siis mitte keegi sind ei oota.
Ärge pange pahaks, aga ma panen nõuanded, mida olen jaganud suuliselt, siia kirjalikult kirja. Ma lähtun soovist saada disaineriks. Aga tegelikult pole vahet. Samad nõuanded olen ma andnud ka juristiks, arstiks, It spetsiks pürgijatele.