Nääripidu

Selle aasta vahetuse peo teemaks olid " Pagulased". Võõrustaja palus meil kõigil eelnevalt, slaidishow tarbeks, saata oma mõtteid selle teema kohta.
Esimesed üllitised toimetas meie pere noorema generatsiooni poliitkorrektor olematuks.
Huvitav, miks ta valis nii sensitiivse teema, mõtlesin? Oleks ju võinud võtta midagi muud. Kooseluseaduse?.. irvitas mees.
No minugi poolest. Me kõik oleme esimeses abielus olevad heteropaarid. Vaevalt seal kedagi solvata saaks.
Imelik, kuidas see aasta on muutnud meie tundlikkust. Mõni aasta tagasi, kui teemaks oli "kreeka" ei mäleta ma end sekunditki juurdlemas kas ja mis võiks solvata, kui punasele plakatile Euroopale kreekakeelseid rahanõudeid maalisin...
Ja vaevalt 30 aastat tagasi laulsime kõik rõõmsalt.. peatage Lasnamäe, kus hulgub sihitult migrant...

Lõpuks sai mees mu meelest päris vaimuka sürreaaalse looga hakkama. Usinast ehitajast, kes läbi Saksa DV tähtede teadis, et Eesti vajab abi ning  täpsustas, kas e- presidendiks hakkamisel käib kauba sisse ka loss ja Ieva, või ainult loss....
Saadetud mõtted olid seinast - seina. Kes üllitas romantilise "põgenevad unenäod ja pagemine iseenese eest", kes kirjutas loitsu pagemaks õelate ja kurjade küüsist  kuni ootuspäraste põgenike naljadeni.

Meid jagati saabudes paatkondadesse, et siis katsuma hakata- kas ikka sobime Eestisse. Kodakonsuseksamit õnneks polnud, see hea idee jäi järgmiseks korraks.
Kolm esimest testi olid tavapärased. Füüsiline näitas meie võimekust pantomiimide abil sõnu seletada, nutikusepunkte andis " pime" tööintervjuu. Teadmised pani proovile  mu mehe poolt tuntud headuses ette valmistanud viktoriin.

Teadvus on üks kummaline asi. Igapäevases töös näen pidevalt kuidas inimesed usuvad pigem neile näidatud pilte ja öeldud sõnu, kui usaldavad oma loogikat, kainet mõistust ja muid meeli.
Kui ma seon kinni su silmad ja väidan, et sa sööd mangot, siis võin sulle rahulikult pakkuda porgandit, virsikut, hurmaad vms. Sa usud mind. Ja kiidad selle mango maitset.

Perenaine oli ette valmistanud kaks väga põnevat ja hasartitekitavat katset,
Esimeses pidi pimesi ära arvama maitseid. Kõige raskemaks osutusid toores kartul ning redis ja mingil põhjusel arvas enamik proovijatest et mustsõstar on pohl. Kõige paremad tulemused said... lapsed!

Teine test oli lõhnade ära arvamise peale. See on lihtsalt vihaleajav, kuidas sa tunned lõhna (või maitse ) ära, aga no ei oska sellele nime anda. Nii tuttav. Nii tuttav. Mitte ühtegi seost ei teki.
Mina, kes ma pean end imeliseks lõhnadetundjaks ei tundnud ära pipart, tilli ja küüslauku! Väga piinlik.

Õhtu püändi oli meile teemasse sobivalt ette valmistanud ETV. Lapsed vaatasid teises toas telekat ja ühel hetkel tulid kutsuma: jou, seda laulu te peate nägema.
Ja nii laulsimegi käest kinni hoides kõik koos Tujurikkuja laulu...:)

Ma ei tea, on see vanus, ilmselt. Aga mu meelest olid vanasti saluudiperioodid lühemad ja paugud vaiksemad...

Tore oli.
Head uut aastat!

Kui sa esimesest vihjest aru ei saa, siis ilmselgelt sa ei kuula Rahva Oma Kaitset.
AK väitis, nimelt, et Ieva on kuninglikust soost ja Kupce on läti keeles " Viies"...:)
Aasta 2015 märksõnad.