Keegi küsis minult, et kas ma olen juba kilekotikampaaniaga liitunud. Ma ei saanud päris täpselt vist küsimusest aru, sest vastasin, et jah, ma käin aeg- ajalt poes kilekotte prügikottideks ostmas küll.
Südamest aus olles, siis tegelikult on Eestis lood väga hästi, Vähemalt neis poodides, kus mina käin. Küprosel, Hispaanias, Portugalis... oli hullumaja. Iga pisiasi topiti eraldi kilekotti. Fänsimates poodides töötasid lausa eraldi kaubapakkijad, kellega polnud sel teemal võimalik läbi rääkidagi. Nendes riikides on seda kampaaniat väga vaja ja ma saan ka aru, et EL tahab keelata- karmistada- maksustada.
Minu kodupoodides on pisikesed kilekotid puuviljaosakonnas ja kassas. Aga kassades nii ebamugava koha peal, et saad ainult siis, kui ikka väga vaja. Ja nii silma järgi vaadates, inimesed neid väga ei kuritarvita ka.
Päris ilma kileta ma elu siiski ette ei kujuta. Viinamarjad, kartulid, tilkuv piim...? Telekas on näidatud ka selleks otstarbeks mõeldud tekstiilkotti, aga ma siiski ei usalda seda väga. Samuti ei osta ma ära ideed, et paber on mõistlikum, kui kile. Lagunemise suhtes, jah. Aga kasutatava ressursi osas?
Igal juhul, on see hea mõte, et kile tarbimist piirata.
Ammu see oli, kui prügipangi põhjas oli ainult ajaleht. Vedelik käis klaasi sisse, lahtine leib-sai, mida vaid paberitükiga katsud ja võtad, paberisse käis ka vorst ja liha. Puuvilju toona ei müüdudki, nii et polnud probleemi:)
Ja siis, kui Gorbatsovi ajal suletud veinivabrikute viinamarjad lette ummistasid, siis vist juba olid kilekotid? Ei mäleta. Aga mandariinid ja kartulid pakitakse täna ka võrku, ju see sobiks ka muudele viljadele.
Ja kõik jäime ellu.
Ja salatit ning grillkana tulebki teha ise kodus, mitte poest tassida:)
Kes teab, kui meil on varsti ühistranspordi asemel isesõitvad autod, ehk siis tulevad tagasi ka oma mannerguga vedeliku järel käimine ja ka muiud hakkame vähem taarat vajama, sest seal autos on spets hoiukoht,. Ning puuviljade jaoks on sul selles autos olemas korvikene....:)
Ma nägin Biomarketis sellist lahendust, et lähed oma taaraga nõudepesuvahendit ostma. Tore idee iseenesest, aga mulle tundub ikka kuidagi maru tüütu. Pigem ostan täitepakendeid, kuigi need on ka plastikust.
VastaKustutaMa pooldan mõistlikkust. Kui mul ikka pole kodus prügiämbrisse suurt kilekotti panna, siis ma ostan koos kaubaba ühe. Kuigi ma kasutan ka suuri riidest kotte sageli. Sama väikestega, piim ja keefir lähevad ikka mul kilekotti, kuna siis on nagu kindlam. Ja ma kasutan need koeraga jalutuskäiku tehes 100% kõik ära. Sugulased korjavad oma majapidamisest veel lisaks, et ma ei peaks eraldi ostma.
VastaKustutaMul hiljuti üks kassiir just jõudis kabatšoki kilekotti toppida, enne kui ma röögatada jõudsin (ja siis poleks enam kasu olnud, sest see kilekott oli juba äranässerdatud ja tõenäoliselt oleks ta selle lihtsalt ära visanud). Aru ma ei saa, miks, kabatšokk on täitsa kuiv asi, mida õlakotti toppida. Suurem osa puu- ja köögivilju on, kui ei ole just ülipehmed pirnid või hurmaa vms.
VastaKustutaMuidu tassin ma poodi ise oma kilekotte kaasa - käekoti põhjas see pisike nutsakas ei sega - , isegi tookord oli, aga ma ei tulnud selle peale, et kabatšokk üldse vajaks seda.
Ja valin oma "käekotid" (mis tegelikult on õlarihmaga) küllalt suured, et sinna sisseostud ära mahuks. Ega ma rohkem hästi tassida ei jaksakski.
Kassiiril ei ole aega ega lubadust mõistatata, kas su kabatšokk on kõva või pehme või misasi. Tal on käsk, et kõik orgaanika tuleb kilesse panna ja seda ta teeb.
KustutaAsenda mõttes "kassiir" ==> "paberile kirja pandud ja viimse detailini paika seatud pakendamis- ja arveldamisprotsess". Protsessi ja paberiga ei ole mõtet vaielda, neil ei ole isegi sinusuunalist sisendit, nende jaoks oled sa actor (https://en.wikipedia.org/wiki/Actor_%28UML%29), mitte inimene.
Igatahes on see kassiir seal poes ainuke, kellega selline seis tekib. Teised üldiselt lähtuvad sellest, et kui ma mingit asja kilekotti pole toppinud, ju ma siis ei taha seda kotti toppida.
KustutaAga vat raamatuid (sh Loomingu Raamatukogusid) tahavad nad küll kõik kilekotti panna, neid ostes peab kiletõrjeks valmis olema. Kusjuures huvitav on see, et see ei laiene muudele (kiletamata) trükistele. LR-i tahavad kotti panna, Miki Hiirt mitte.
Kas koomiksid ja suuremad ajakirjad juba isegi enne kiles ei ole? Või tsellofaanis.
KustutaTegin ükskord eksperimendi ja sõidutasin mööda kassalinti 1 suure sibula, 1 suure mustrõika ja 1 suure kaalika. Banaane ma ammu enam kilekotti ei pane. Kassapidaja lasi kõik tuima näoga läbi nagu olid. Paraku väiksemate marjade, isegi viinamarjade puhul tekiks kaalumisprobleem. Või igatahes mingi tõrge.
Hea asi on iseteeninduskassa, kuhu lähed just nii pakitud või pakkimata asjadega, nagu tahad, aga hiljem tuleb need ju kotti panna ja minul on kott multifunktsionaalne, st viinamarju võtmete, telefoni, laadija, rahakoti jt stuffiga samasse pauna panna nagu ei taha, toimub mingi litsumine, midagi määrdub, läheb rikki... eh.
Jah, lahenduseks oleks eraldi turukoti kaasas kandmine, või õigemini, mingitsorti korvi, see võiks olla näiteks väga lamedaks kokkupakitav poolpehme plastikkorv, mis lahtivõetuna ilusti vormi hoiab, kui sellist saada oleks.
a mis prügikottidesse puutub, siis ma kuskilt lugesin, et prügikottide tootmiseks läheb naatuke vähem ressurssi kui sangadega kottide tootmiseks. Juba sellepärast, et sangade vahele jääv kilelapp visatakse pärast väljalõikamist minema, aga prügikotid (mida ma ostan vähemalt) on ka õhemad, st vähem naftat. Ühesõnaga, kui suure kilekoti ostmise ainus point on prügikotti saada, siis on mõttekam osta kohe prügikotte.
VastaKustutaAga kas hinnas on ka erinevus?
Kustutama peast hinda ei tea, aga mälu järgi oli ikka päris suur vahe
KustutaMannerguga piima ostmise asemel tuleb Ahti & co uus startup, päriselt ka.
VastaKustutaAga see EI ole öko, kohe kindlasti ei ole. Poerobotid ja isesõitvad autod tähendab, et ostetakse ja sõidetakse PALJU rohkem. Praegu tähendab "sõidan 10 minutit autoga" otsus minu jaoks 10 minuti pöördumatut kaotust ja ma pean mõtlema, kas ma ikka tahan seda. Kui autos veedetud aeg ei lähe mulle kaduma (sest ma saan seal lehte lugeda, habet ajada või porri vahtida), siis ma enam ei mõtle, vaid sõidan. S.t. autosõidu kogus saab isesõitvate autode tulles olema kordades, kui mitte suurusjärk suurem kui praegu.
Sama siis poerobotiga. Odav last-mile tähendab, et küsimust "kas ma viitsin meloni järele lipata" ei teki, melon tuleb ise koju ja minupoolset pingust ei ole vaja. S.t. ma ostan ja ostan ja ostan.
Kilekottide teemal on täiesti... kõrvaline nende muutuste juures.
mu loogika käis seda rada pidi, et ühistranspordiga liikudes on vaja rohkem taarat,
KustutaAga ilmselt enne, kui ei lõpe nafta, ei lõppe ka plastik ja kile. Sest need on lihtsalt nii mugavad.
Klaas on liiga raske. Paber st puit on samuti defitsiidiks samas, kuna maad on vähe ja puuvill(a kasvatus) pole enam ammu mingi ökoteema,
mitmekordsest kasutamisest oleks ilmselt kah tolku. suurem osa kaupa ei määri kilekotti kohe ära, ma käin puu- ja köögivilja tüübiliselt ikka kaasa võetud kilekottidega ostmas. neid ei ole just sellesama mugavuseargumendi pärast, miks neid üldse kasutatakse, ka sugugi keeruline pidevalt kaasas kanda - ei võta käekotis ruumi, võivad seal kuskil nutsakus olla.
KustutaKilekoti (ja teiste pakendite) põhihäda on ju praegu esiletooduna see, et see looduses ei lagune ja ohustab muid liike.
KustutaKunagi üritati biolagunevaid kilekotte üllitada, ei tea, mis neist saanud on. Oleks ju normaalne küll, et kott, mis sul ainult üks kord kasutamist leiab, pärast kompstihunnikus kenasti jälle aineringlusesse läheb, ilma saastamata ja ohustamata ja piisavalt kiiresti, et mitte mõnele kajakale kaelapaelaks saada.
Paberi puhul on arendatud mõtet, et seda võiks toota nt heinast, mis teatavasti taastub kiiresti. Lisaks... ausõna, seadusega võiks ära keelata kehvastipõlevate läikpaberite tootmise, ma ahiküttega elanikuna olen nende urrima reklaamlehekülgedega püsti hädas.
KustutaIsegi osa mitteläikivat reklaami ei taha hästi põleda.
KustutaBiolagunevaid kotte ikka tehakse (paar tükki on mulle koju sattunud), aga nad ei ole meinstriim.
A kui mõni mittelagunev kilekott juba kodus on, siis seda uuesti ja uuesti pruukida on igatahes etem kui osta uus biolagunev.