Suur rahvusvaheline mess. Väga professionaalne, Tädikesed tänavalt ja poisid, kes koguvad värvilisi pabereid, piletit osta ei jaksa ja ei tule sinna, On ainult spetsialistid, kes teevad tööd.
Eestimaine loogika ütleb, et töö, see on internet.
Internet on, aga ..
tasuta saad surfata vaid messi kodulehel. Kui tahad rohkem, siis maksa, 10 euri päev. No hüva, töö huvides ja kõik see muu.
Seisad kilomeetrise järjekorra. sest selgub, et mitte ainult eestlased, vaid ka teised vajavad netti. Maksad ja sulle lubatakse saata SMS koodidega-paroolidega,
Möödub tund,
Möödub kaks.
Lõpuks ei pea närv vastu, sest tööd teha on vaja.
Seisad uuesti kilomeetri pikkuse järjekorra. Sa pole oma probleemiga ainus. Paljudel on sama mure- kus on paroolid?!
Infoleti tädi on närvis- saage ometi aru, te pole ainus. Mingil põhjusel tahavad kõik just praegu, messi esimese päeva hommikul saada interneti juurdepääsu. Me ei suuda nii kiiresti neid sms saata.
Daa...!! Tõesti veider, kas pole....
Nõukogude naine siiski teab, kuidas saada, mida tahad. Lased endale sebida koodid ilma sms-ta.
Vantsid boksi tagasi ja .... kood on vale.
Lähed seisad uuesti sabas. saad uue koodi,.
Ja mis tore- tervelt 4 tundi hiljem on sul tõesti-tõesti internetti pääs.
SMS i ootan siiani.
See konkreetne mess on äärmiselt nunnu ka oma sooviga saata alati internetis täidetud ja allkirjastamiseks väljatrükitud avaldus neile faksiga..
Neil hetkedel saad aru, kui imelises riigis me elame. Lihtsad asjad, mis 2000 km edelasse on müstika.
