Aga väga veider tunne on.
Nende intonatsioon ja kõnelemiskõrgus on sama kui eestlastel. Kuna palju sõnu on tuttavad, siis tundub kogu aeg, et kuulen eesti keelt.
Kusjuures, ka näod on eesti omad. Soomes ja Prantsusmaal näen ma selgelt, et tegemist on võõraga, siin on kogu aeg tahtmine pöörduda võõra poole eesti keeles.
Äkki ongi tegelikult eestlased?
Ma tean, et teadlased on selgeks teinud, et meie dna on pigem Läti ja Vene. Loogiline.
Aga ju need mitusada aastat on ikkagi midagi andnud.
Meie nägudele ja arusaamadele.
Ma võiksin siin vabalt elada,
huvitav, ainus koht, kus ma olen intonatsioonide kohta niiviisi tundnud, on Läti. Saksa kõnemaneer on juba ebaeestilikult energiline, muidu ei suudaks nad kõiki neid raskeid konsonante välja sülitada.
VastaKustutaAga vbla puutusid sa kokku mõne muu murdega kui mina.
See asi nüüd küll, et baltisakslaste saksa keel pidi olema kodusakslaste keelest praegugi mõnevõrra erinev. arvatavasti rohkem meie moodi kui muud saksa keeled.
Huvitav, mina tundsin sama Sloveenias - kogu aeg oli tänaval tunne, et keegi räägib eesti keelt, kõnelemiskõrgus ja hääldus on kuidagi nii sarnased, ometi ju hoopis slaavi keel ja DNA-d ei tohiks ka eriti asjasse segatud olla.
VastaKustutaMa olen Lätis nagu kodus, algusest peale. Nende mõtlemine on nii sarnane ja asjadest arusaam ka. Saksa puhul tuleb tuttav ette nende kultuuriline pool. Kord ja kellaajad, söögid, mingid tradtsioonid jms.
VastaKustutamul on isegi söögi poolest see koht just Läti. ma vahepeal rääkisin kõigile, et kes tahab head Eesti traditsioonilist toitu, mingu Lätti. Sest Eesti toitlustusasutustest leiab seda palju raskemini.
Kustuta("traditsiooniline" tähendab "mida minu lapsepõlves igal pool oli ja söödi".)
Olen Saksamaal keelega sama tajunud. Saksa keelest ei tea midagi ja siis peale paari nädalast viibimist olen avastanud ennast mõttelt, et see sakslane pitkib ka oma saksakeelsete lausete vahele eestikeelseid.
VastaKustuta"Soomes ja Prantsusmaal näen ma selgelt, et tegemist on võõraga"
VastaKustutaKui ma 1990. aasta mais esimest korda Soomes käisin, siis mind hämmastas, kui teist nägu on soomlased. Ainult vähesed neist olid eestlaste moodi.
Jagan ka oma kogemust. Käisin Guugelmapsiga Aluksnes, Lätis, mis on mõnikümmend km Valgast. Ja need inimesed, kes seal pildile jäid, ei olnud lätlased kuskilt otsast. Pakun, et liivlased. Kuna mu nii isa- kui emapoolsed vaarvanemad on Valgamaalt pärit, siis tuletan meelde Saretoki, kes ütles "Kajajas" (vaba osundus), et "räägitud on, et paljud neist [liivlastest] lätistusid, aga sellest, et paljud neist ka eestistusid, pole räägitud". Niiet peategelane Kärena (kes oligi Valgast pärit) tundis ilmselt õigesti, et need olid tema "kodused liivi hõimud". Soomlased on jah teistsugused, osad neist on üks-ühele Novgorodist põhja ja lääne poole jäävate venelaste sarnased, aga kas nood ikka on venelased? See kant on või oli ju mitut sorti ugrimugrisid kuivalt täis, enne kui venestamislained neist üle käisid. Niiet need on siis pigem vadja-vepsa-isuri-ingeri geenid, mis löövad välja nii nondel venelastel kui osadel soomlastel. Vaadake kasvõi "Seitsme venna" ja "Kalevala" illustratsioone - ninad ja üldine olek - täpilt noodsamad Novgorodi venelased, seega mitte slaavlased ega baltlased, vaid ugrid segatuna varjaagidega. Rjurikud, Nevski, Olga ja Igor olid ju skandinaavlased, mitte slaavlased.
VastaKustutaLõunaeestlased aga on jällegi liivlased - needsamad, kes põhja-ja kirde-Lätis. Täpselt samad näod ja tüübid Aluksnes, mis Tartuski (8O Põhjaeestlased on hoopis teistsugused, nii meelelaadilt kui välimuselt, eriti just Virumaa. Isegi Jõgeva- ja Järvamaa on juba teistsugused.
Aga eks 700 aastat sakslastega veresegamist ole mõju avaldanud küll. Samas on siin ja seal ehtsaid poola ja läti tüüpe. Riia lätlased on aga ka hoopis teistsugused kui ülejäänud.