Kell sai seitse,
Äratuskell klõksatas solvunult, et ta ei pidanud täna helisema.
Kass hüppas voodisse " Kurr... laiskvorstid, päike on kõrgel taevas, kass on toitmata ja teie magate..."
Tõmbasin teki üle pea, mul oli plaanis veel vähemalt 4 tundi magada.
Minu hämmastuseks ajas mees end voodist välja.
Ju läks vetsu... Minutid möödusid.
Tundsin, et pean ka ära käima.
Avan toa ukse.
Diivanil, üksteise kõrval, pilk telerile, kihutavatele autodele naelutatud, istuvad Kass ja Mees.
Hajevil kõrvalpilk mulle, et seejärel taas keskenduda näidatavale.
Mitte Kurr... polnud see, vaid hoopis Vorr.. mel...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!