Ma olen vahel mõelnud, et kui ma elaks üksi, oleks kaks võimalust a) kas ma nälgiks surnuks või b) oleksin varsti 100-kilone, kuna sööksin ainult siis, kui kõht on tühi ja kuna siis on juba hilja midagi valmistada, siis ahmiks igasugu rämpsu.
Mulle meeldib süüa teha. Aga mulle ei meeldi välja mõelda, mida. Eriti olukorras, kus su pere lemmiksöögiks on " ükskõik mida".
Kuna ma olen õhtusöögi pidanud välja mõtlema vähemalt 8395 õhtul, siis vahepeal suutsime ahastuses proua survel luua peres traditsiooni, et nädalavahetusel võtsid kogu selle teema enda peale teised. Aga millegipärast hääbus see ülimalt meeldiv komme... peabki uuesti asja jutuks võtma.
Ei saa öelda, et retsepte pole. Internetis on neid miljoneid, kui mitte rohkem. Lisaks loendamatud retseptinurgad ja raamatud. Aga otsida ei viitsi- ja ma ei taha ka, et midatehaõhtukssüüa oleks mu päeva keskne teema. Ja need retseptid, mis näkku karjuvad, väga sageli ei kõneta.
Kõik on juba olnud. Teed sa õhtuks pilaffi või paellat või risottot. Kõhus lõppeb kõik ikka kana ja riisina. Retsepti võimalus on anda uudne maitseaine idee või kui väga hästi läheb, siis mõni tehnoloogiline nipp.
Vanasti oli Nipiraamatus üht-teist, aga vist on nad toimetajat vahetanud vms, nüüd on vaid salatid ja pirukad.
Ma ei taha süüa iga päev saia-pirukat. Ja salat on minu jaoks soojema hooaja söök. Kuigi meil köetakse piisavalt, tahaks ma ikkagi aeg-ajalt ahju järgi panna ja sooja toitu süüa.
Aitab vingumisest, otsustasin, mis tähendab, et retsept ei kõneta; Plaan oli osta "Jamie Oliveri 30 minuti road" ning teha sealt lihtsalt tuimalt ja järjest kõik läbi. Aga see raamat oli otsas ning pidin ostma " 15 minuti road". Midaiganes.
Olen nüüd selle põhjal nädalajagu süüa teinud.
Integratsioon on Inglismaal igal juhul vilja kandnud: minu jaoks on selles raamatus liig palju Lähis-Ida roogi. Tõsi, Yorkshire puding on siiski ka.
15 minuti saladus seisneb vokkimises, pisikeseks hakitud koostisosades ja ilmselt eelaurutatud riisis. Vähemalt minu täistera-riis küll nii kärmelt valmis ei saa. Tatart selles Briti raamatus ei tunta, kus-kussi ja kartulit on näpuotsaga. Peamine lisand on riis ja selle juurde midagi aasia-araabia-aafrikapärast .
Mul kulus kööki sisenemisest kuni lauseni "Sööma!" u 20-40 minutit, Nii, nagu tavaliselt õhtusöögi valmistamiseks. Kas 15 min on reaalne? Tegelikult on. Juhul, kui teed neid 2. või 3. korda ja tehnoloogia on selge või siis juhul, kui oled erinevalt minust normaalne inimene, kes suudab meelde jätta retsepti ja töö käigu.
Aga see pole oluline. Mul on aega küll ja pean neid retsepte nagunii enda jaoks kohandama, kuna mu kodupoest puuduvad näiteks harissa, okra, tikka-pasta, hosini- kaste ja muud põnevad lisandid. Päris hulluks ka minna ei taha ning paari portsu pärast kappi arusaamatute nimedega kraami koguda, tundub imelik.
Kalapeatükki pole ka võimalik praktiliselt pea üldse järele proovida. Tooraine puudumise tõttu.
Rahakotile mõjub selline eksperiment nagunii karmilt: kiire valmistusaeg eeldab kvaliteetset toorainet.
Raamatu pluss, neile, kes kaalu jälgivad, on roogadele lisatud toiteväärtused. Minu jaoks oli parim nipp, mis õppisin- enne, kui midagi üldse alustad, pane vesi keema. Kui aja peale kokkad, on lihtsalt hämmastav, kui kaua läheb ainuüksi vesi keema!
Ma väga kahtlen, kas midagi neist hõrgutistest jääb mu igapäevasesse menüüsse. Ja ma loobun ka eksperimendist, kogu see raamat nö läbi süüa. Nad on selleks pisut liiga eksootilised ja üksluised.
Aga põnev on ikka ja kindlasti vaheldus mulgipudrule ning vorstikastmele.
Segada midagi kokku, Nb! mitte unustada rohkelt oliiviõli ja siis Jamie kombel õhata- Lovely! Nice! Beautiful!
Mu poissmehest sõber on sama raamatut proovinud ja öeldnud, et umbes tunniga saab keskmine retsept valmis.
VastaKustutaPoissmehel on muidugi raskem kui sul. Sina vaatad "tikka pasta", ja mõtled "millega seda asendada saab". Sest sa tead, mis see on. Poissmehe jaoks ei helista sõna "tikka" üldse mitte midagi ja ta on sunnitud selle poest ära ostma, sest tal ei ole aimugi, kas see on maitseaine, kaunvili või mingi jook... Lisaks on poissmehel täpselt 1 lõikelaud, täpselt 1 nuga, täpselt 1 pott jne.
Kui vee keetmine aega võtab, siis tekib küsimus, et mis pliit sul on.
Teine nipp vee kiiremaks keetmiseks on kiirukeedukann.
Aga köögiraamatud on head asjad. Järgmisena anna see mehele kätte (on sul ikka mees?) ja ütle, et nüüd on tema võimalus raamat läbi kokata :)
Mul tegelikult mees aitab igati ning just sellised põnevad eksperimendid sobivad talle hästi. Mingit tavalist praekartulit ta vist ei viitsikski proovida.
VastaKustutaAga kuna tal on ( nagu Sa ka näites kirjutad) vähem kogemusi, siis kulub tal aega ja nõusid ja ruumi kordades rohkem kui mul. Seega ma teda nädala sees väga eksperimenteerimas näha ei taha:) ( aga ehk mõtlen kunagi ümber):
mul on hea pliit Ja kann on ka. Ja üldiselt polegi see teema. Aga kuna ma võtsin aega- et kas saab 15 minutiga, siis oli see üllatav
http://indigoaalane.blogspot.com/2009/09/eksperiment-kodune-matemaatika.html
Mul on ka see "poissmehe probleem", et ma tõesti ei saa aru kui vajalik mingi koostisosa toidus on ja kas seda saaks millegagi asendada, sest enamik poppe retsepte sisaldab mingeid imelikke aineid, mida mu meelest poodides isegi ei müüda. Või siis müüakse kiloses pakis ning retseptis on nõutud kogus "näpuotsatäis".
VastaKustutaÕudselt tore oleks, kui kapist kõik need peened tooted kohe võtta oleks kui isu tekib, aga alati tuleb selliste toitude jaoks enne mööda poode jooksma minna, sest ühest poest ei saa raudselt kogu kraami kokku. Ma tahaks sellist rakendust (vist isegi midagi on olemas), kuhu sisestan ained, mis mul reaalselt olemas on ja siis saan vastu mingi retsepti.
Esimene guugliotsing andis kätte sellised vastused, äkki mõnest on asja. Ingliskeelsed; sest ma oletasin, et väga ägedast marmiton.org lehest ei ole keskmisele eestlasele kasu, sest see on prantsuse keeles. A kui kellelegi pr k sobib, siis www.marmiton.org ja tuleb mis ludiseb.
Kustuta... ja mobiiliäppe pidi olema selliseidki, et teed poes millestki pilti ja ta ütleb sulle retsepte.
KustutaHea, kui poest saab. Mõned kokaraamatud sisaldavad osiseid stiilis "peotäis sügisel purki pandud hõlmikpuu lehti..." - Anni Arro vist hiilgas sellega, raudselt on muid sarnaseid kah. Siis on meil virn Lähis-Ida kokaraamatuid (Ottolenghi ja teised), mina loen neid kui lihtsalt hiina keelt, naine aga laseb sõbrannadel kohapealt asju tuua ja siis küpsetab. A jah, kogemus on vajalik, muidu võtab ka tavaline kartuli keetmine aega (kui palju vett? kas külma või keevasse vette? kas peab tükkideks lõikama??) ja keskmine retsept muidugi eeldab, et sa kartulit keeta juba oskad ja et hõlmikpuu lehtede purk on ka külmkapis juba ootel.
VastaKustutaPeotäis hõlmikpuu lehti kõlab küll toredalt :D
VastaKustutaMu jaoks nii Jamie kui paljudes teistes välismaa päritolu kokaraamatutest pole mitte see, kust ma leian tikka või hosini pasta- no mõnes peenemas poes ikka on-, vaid see, et kust ma tean, kas see asi mulle üldse maitseb? Selleks peaks kõiki neid eksootilisi asju vastavates riikides või nende riikide kohapealsetes rahvusköögirestoranides enne söönud olema, aga ma pole! Kuna ei tahaks viit hirmkallist purki kastmekest või vürtsi osta, et nad võibolla aasta pärast prügikasti visata, jäävad sellised asjad katsetamata.
Viimati ostsin paki garam masala maitsesegu, mille maitse oli mulle isegi suht vastuvõetav, aga pere tegi kõverad näod ja pakike leidis uue kodu ühe taimetoitlasest tudengi köögis.
Ma olen garam masalat vikipeedia õpetuse järgi ise kokku seganud, see tähendab, et kodus on vaja rohkem puhtaid maitseaineid, aga teisest küljest saab neid puhtaid maitseaineid mitmeks eri seguks kombineerida, millest mõni peaks maitsema isegi pirtsakale perele - tähendab, vähem äraviskamisohtu. Valmis jahvatatud segud kipuvad nagunii õudselt ruttu ära lahtuma ja on lõpuks kõik lihtsalt mõrud.
KustutaNo siis teed endale garam masalaga roa ja perele mingi maitsetu mögina. Või paned maitseained sisse hiljem, kui pere on oma maitsevaba variandi kätte saanud.
VastaKustutaVt ka:
selline pilt
See on siis minu kodune variant "naise söök" ja "ülejäänud pere söök"
;)
kumb Sinu oma on:) :)
KustutaAlumine! Ehkki pika nurumise peale sain veidi ülemist kah.
Kustuta