Selle eest, et need neli saaks taas parlamenti, muretseb Eesti rahvas, kes tahab stabiilsust- "nad on seal varem olnud ja midagi hullu pole ju juhtunud, las olla edasi...".
Usu mind, sa ei pea muretsema. sest on väga- väga palju inimesi, kes ei mäleta või ei taha mäletada. Või kellel on ükskõik. Või kes on absoluutselt ja täiesti rahul. Või kes on lihtsalt alalhoidlikud ning kardavad riski- äkki tuleb hullem.
Ja kõik puuetega inimesed, tasuta toidust ilma jäänud gümnaasiumiõpilaste vanemad, apteekrid, põllumehed, SMS laenajate lähedased ja alimentideta üksikvanemad hääletavad poolt.
Ettevõtjad annavad andeks 1000 euro seaduse ja ametiautode käibemaksu. Me anname andeks selle, et võrdõiguslikkus on naljanumber. Me anname andeks koosolekuseaduse poolt- või vastuhääletuse. Usume, et linna raha kulutamine erakonna reklaamiks on ok. Me talume seda, et meie endi poolt valitud saadikud, kes esindavad ja teenivad meid, ei pea meile aru andma oma otsustest ning vaadetest ning hoiavad need salajastena.
Inimesed hääletavad, sest nad on naljakad. Nad usuvad siiralt, et rohi põllumehe hädale on veelgi soodsam kauba hind poes. Nad usuvad, et inimtühjad viaduktid- ringteed-kiirteed- möödasõidud ja Rail Balticu napakas, aga väga efektiivne trajektoor muudab meid edukamaks, ega märka, et nende teede kõrval on tühjenevad asulad ja regionaalne tööpuudus.
Me hääletame tasulise lasteaia ja tasuta kõrghariduse poolt ja kuulame hämmingus kuidas mitme erineva ülikooli lõpetajad räägivad: magistriõpe on mõttetu. Seal loetakse ainult raamatut ette. Imestame, et venelased ei oska eesti keelt ja lastel puudub vaesuslõksust väljumise oskus.
Fakt on see, et keegi neist ei saa enamust. Tekib koalitsioon. Kas kahe või kolme vahel. Ja koalitsioon tähendab kompromissi. Kompromiss tähendab koalitsioonilepingut. Ja see omakorda seda, et mitte ükski neist ei täida oma lubadusi 100%-liselt. Senine suund ei saa kardinaalselt muutuda. Seda ei võimalda eelarve seis, kust puudub mänguruum. Muuta saaks ainul reform ja revolutsioon. Aga seda ei tule. Selle eest hoolitseb praegune jõudude tasakaal, sotsiaalne tellimus ja demograafiline profiil.
Kardinaalselt saab olukord muutuda küll, aga siis väliste mõjude (EL, Venemaa vms) tõttu, aga siis pole ka vahet, kellele mina või sina oma hääle andsime. Siis ongi suur jama,
Seega nende, praeguste parlamendierakondade, poolt hääletates raiskad sa oma hääle lihtsalt ära. Neil pole sead vaja. Nad saavad hakkama.
Mulle on jäetud turvaline võimalus anda märku, et ma pole praeguse olukorraga rahul. Ja hääletada hoopis kellegi teise poolt.
Kas need uued toovad meile õnne? Kindlasti mitte. Ilmselt ei pääse nad valitsussegi.
Point on hoopis mujal.
Ma väga tahan, et keegi veel pääseks parlamenti, et status quo oleks lõhutud, et peaks natuke rohkem vaeva nägema läbirääkimiste, meeskonnatöö, kompromissidega. Et oleks rohkem värskeid vaateid ja rohkem erinevaid kogemusi. Et oleks rohkem värvi ja et ei oleks enam nii mugav. Et fookus poleks "kust see raha võetakse" vaid " kuidas meie riik saaks rikkamaks ja kuidas raha juurde hankida".
Ja kuna meedia töötab samuti kui Sina- "ärge raisake oma hääli, vaid hoidke mugavustsoon alles", siis juhul, kui jäävad siiski vaid need 4, on mul vähemalt enda ees hea tunne.
Ma vähemalt üritasin olukorda muuta ning andsin võimaluse.
PS. olen seda arvamust avaldanud kommentaarides, seega vabandust, kes topelt lugema pidid:)
Muist uusi tulijaid kandideerib samas ka vanade parteide nimekirjas, isegi kui nad ei ole liikmed (Siim Tuisk küll lausa astus parteisse, aga ikkagi).
VastaKustutaSamas, kui 4 suure valimine või mitte valimine ei muuda midagi. Samamoodi ei muuda ülejäänute valimine/mitte valimine - siis milleks valida? Et ikkagi toetada antud valimissüsteemi ja viia osalusprotsent kõrgele, et võitjad saaks väita, nagu enamus oleks nendega? Mis sest, et 40 prossa ei vali nii ehk naa ja selle max 60% hääled jagatakse neljaks - seega tegelikult on keskmiselt ühe suure erakonna taga vaid max 15% rahvast...sellest tulenevalt on viimased kümnendid olnud ohi umbes 30% valijaskonna käes. Ülejäänud on tegelenud heauskse osaluspoliitikaga. Ainus viis midagi nö luua - on mitte osaleda ja loota, et mitte osalejate hulk suureneb ajas, andes sellega märku sellest, et muutust on vaja. Erinevalt ajju tambitud tõest - kui ei osale, siis oled kohe kõige kurja esindaja ja vastutad ning ei tohi viriseda...ei vasta see ju sugugi tõele. Ainus viis, mitte osaleda, on mitte osaleda :D See poliitteadus, mis väidab, et hääletama mitte läinud inimene osaleb otsuste langetamise juures ja on sellega ka automaatselt nö süüdi olukorras, mis riigis valitseb on üsna hale hülgemöla. Osalevad ja seeläbi ka nö SÜÜDI on vaid need, kes valivad/osalevad :) Lihtne.
VastaKustutaJa miks on selline olukord?
Sellepärast, et ei ole võimalik anda vastuhäält. Ei ole võimalik öelda, et ma ei soovi näha kedagi nimekirjas olijatest. Mind pannakse sundolukorda, kus minu valikud on halvad ja väga halvad. Seeläbi, valides - tunnistan ma siiski nö ühe halva nö heaks ja siis saab hiljem targutada - rahvas ise valis :)
Ma ei ole peale roheliste fopaad valinud ja ka siis valisin viimased kindla teadmisega, et neil puudub igasugune võim. Samas ei ole ühtegi poliitilist jõudu, mis oleks minu arvates mõistlik, aus ja inimsõbralik. Miks peaks ma valima ja osalema süsteemis, mis ka kõige raskemal ajal riigi/rahva jaoks kulutab miljoneid plakatitele? Miks peaks ma toetama riiki, kes ootab vaid minult kokkuhoidu ja suuri makse, lastes samal ajal ise raha sellises üüratus koguses vasakule, et judinad tulevad peale :)
Ma lihtsalt ei ole nõus sellele jamale oma häält andma, lohutades end mõttega, Läti on hullem, Kreeka laisem jne... Ja ei hirmuta mind ka vene hirm. Üsna selge on, et kui poisid idast tulla tahavad, siis korraldatakse ka kõige suuremad rahvuslased vasakule ja tuleb nii ehk naa see mis tuleb.
Valima lähen siis, kui keegi suudab tõestada, et inimlikkus on olemas ka 1500 eurosest palgast kõrgemal...seniks...las palagan kestab ja las kergeusksed valivad - hakkab hetkekski neil kergem...eks siis nädala pärast ühineme taas kõik koos vingukooriga :D
Et fookus poleks "kust see raha võetakse" vaid " kuidas meie riik saaks rikkamaks ja kuidas raha juurde hankida".
VastaKustutaKristjan kirjutab:
"...ECB sisuliselt pakub meie valitsusele tasuta raha. Meie valitsus peaks võlakira väljastama, ECB ostaks selle ära. Aga see on laen ja selle peab kunagi tasuma? Ei pea. Kui meil ei teki suurt tasakaalutust teiste liikmesriikidega nagu näiteks Kreekal, siis ei pea seda laenu kunagi "tasuma".
https://fp.lhv.ee/forum/invest/130276