Minu- ealised mäletavad ilmselt 1976 aastal USA ja NSVL koostöös valminud filmi "Sinilind". Filmist endast ei mäleta ma suurt, aga siiani kummitab mind selles filmis olnud imeline Sündimata laste maa intrigeeriv idee.Laps üks.
Väga kaua oodatud ja lõpuks süstide-tablettidega lõpuni kantud rasedus. Sünd viimasel hetkel, enne sekkumist nõudvaks ülekantuks kuulutamist. Lapsest peale soojust, lähedust, rutiini ja turvatunnet sooviv. Ilmselgelt täiesti valesse aeg sündinud. Ta oleks pidanud sündima aega, mil naise roll oli olla lihtsalt ilus, mitte aega, kus elu on võitlus ja müük.
Laps kaks.
Alguse tekkeks
piisas põhimõtteliselt vaid meesterahva pükste nägemiseks, rasedus oli rahulik, kiire ja märkamatu. Lapsuke jõudis maailma ligi kuu enne ette nähtud aega. Niipea kui õppis kõndima ja rääkima sai selgeks, et ta on õiges kohas- enesekindlus, ettevõtlikus, julgus. Kõik see, mida nõuab meie aeg.
Ma tean, et 2 on üldistamiseks liiga vähe ja see võib olla juhus jne. Aga mõnikord neid noori vaadates tekib mul mõte, et äkki ongi kusagil sündimata laste maa. Ja vahel jõuab mõni siia liiga vara või liiga hilja. Ning mida rohkem meditsiini, seda suurem on see võimalus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!