Või õigemini sellest, mida mina söön.
Lugesin lehest, et plaanis on väga mahukas toitumisuuring ja lambike läks põlema.
Kui minult küsida, kas ma toitun tervislikult, siis ma vastan täiesti veendunult- loomulikult.
Aga tegelikult? Ma ausalt öeldes, absoluutselt ei mõtle sellele. Söön, mida söön. Ei kalkuleeri, ei mõtle, ei tunne huvi.
Sellega seoses tekis idee, et panen nädal aega (ilma püüdluseta toituda kuidagi paremini) oma toidud kirja. Mina, kes ma alati teisi mõnitan ja manitsen tervislikult toituma, vaatame, kuidas ma ise tegelikult söön. Ei ole "tüüpilisi" päevi. On reaalsus.
Kunagi, lapsepõlves, kaevasime õega maa sisse tulevastele arheoloogidele leidmiseks kivikirved.
Olgu siis ajaloo huvides tulevastele uurijatele info. Mida sööb üks tavaline eesti naine.
Kalorid arvutas seesama uuringu planeerija. Tervisliku Arengu Instituut.
Esimese kahe päeva info oli, hmm... huvitav... Viis päeva veel. Oehh.
Teisipäev
sulajuustu ja salatilehega täistera röstsai, 2 tassi koorega kohvi ja piparmünditee.
Eskimo, kohuke ja 250 g omatehtud õunakooki. Lõunaks 100 g kuskussi ja õhtuks täisterapasta koorega (150 g) koos praetud sea sisefileega ning tomat-salat-kurk salatiga (250 g).
Pool kilo õunu (umbes). 4 Finn Crispi.
Tulemus: Kaloreid 2340 kcal, liiga palju rasva ja valku. Puudu D-vitamiin, kaltsium ja süsivesikud(!?)
Kolmapäev
Täiesti hullumeelne päev. Lõunale ei jõudnud. Õnneks oli kolleegil sünnipäev. Kahjuks pakkus ainult torti...:(
leib toorjuustu salati ja suitsuvorstiga, koorega kohv
lõunaks 200 g Brita kooki ja väike pokaal šampust, ca 20 g juustu.
Päeva jooksul nälja kustutuseks umbes liiter vett, veel üks kohv.
Õhtuks 250 g seljankat, 2 leivaviilu,
pool kilo (umbes) õunu
Tulemus: Kaloreid 1630 kcal, liiga palju rasva ja Na. Taas liiga vähe süsivesikuid, kaltsiumi ja D-vitamiini.
:) Sattusin kunagi juulis samale lehele ja mõned päevad huvi pärast ka täitsin. No mina igatahes "kõrbesin" täiega, kuigi ma selleks olin valmis küll jah. Kui ma ei hävinud kaloritega, siis rasvade ja valkudega iga kell ning süsivesikuid tarbisin stabiilselt liiga vähe.
VastaKustutaNo aga mis siin imestada, kui ma elan põhimõtte mida-rohkem-on-toidus-võid-koort-Merevaiku-seda-parem järgi :DDD
Sellega seoses oli paras peavalu erinevate tarbitud toiduainete kaalu hinnata, ei viitsinud ju lõppeks ka iga viilu ja noaotsatäit üle kaaluda:)... kuigi sportlikust huvist sai sedagi tehtud.
Ma olen aru saanud, et see klassikaline toidupüramiid, mida siin järgitakse, on ajast ja arust. Eriti, mis puudutab süsivesikute arvutust.
VastaKustutaPaljud allikad väidavad, et süsivesikutest saadav energia peaks moodustama vähemalt poole päevasest kaloraažist.
KustutaMina ka olen TAI lehel kaloreid arvutanud ja ei ole iial kõiki komponente tasakaalu saanud. Pidevalt tabel näägutab just liiga väheste süsivesikute teemal, aga mulle tundub, et ta tahaks saada just aedviljadest tulevaid süsivesikuid, sest isegi neil päevadel oll vähe SV, kui sõin enda meelest palju teraviljatooteid.
VastaKustutaKahjuks kookidest tulevad SV-d seda programmi maha ei rahusta :)
Aga D ja Ca on piimatoodete teema ja Eskimo ja kohuke peaks ju küll seda andma. Võibolla on eri süsteemidel eri normid piimatoodete jaoks, sest Figuurisõpradel oli piima väga vähe, a la klaas piima või natuke kohupiima.
Mismõttes liiga vähe süsivesikuid? Väga veider kalkulaator, minu arust su toit lausa kubiseb süsivesikutest, seda sisaldavad kook, kohuke, jäätis, pasta, kuskuss, puuviljad, shampusest rääkimata :P
VastaKustutaSee süsivesikute asi hämmastab mindki. Aga kuna eksperimendi mõte ongi mitte "arvata", vaid reaalset olukorda kaardistada, siis usaldan tarku programme ja masinaid.
VastaKustutaKuna uuringu viib läbi TAI ja jagab selle tulemustele vastavalt pärast ka meie maksuraha, et öelda mida ja kuidas tohib süüa- siis pole viisakas ka kahelda.
Näis, kui ma pärast viitsin, ehk panen võrdluseks veel mõnes teises programmis ka numbrid sisse. Huvi pärast.
Kuidas te seda kõike teate? Ma küll ei suuda oletada, mitu grammi tatart, peeti või liha ma lõunasöögil sõin...
VastaKustutaKaur, hindad koguseid intuitiivselt :P
VastaKustutaSellega seoses, seal tabelis on ju mingi eriskummaline silmaga hindamise moodus ka (piltide pealt siis hindad oma taldriku ja portsjoni suurust), korra proovisin selle järgi, aga see tundus eriti veider. Ma ütlen, et selle täitmise puhul on kaks varianti: a) kas loobud üldse midagi söömast, sest nii tülikas on koguseid määrata ja tabelit täita; b) loobud tabeli täitmisest üleüldse.
D-vitamiini saab kõige paremini rasvasest kalast, maksast ja munast (UV-kiirgusest muidugi ka). Meenus üks hüpotees, mis püstitati vastuseks küsimusele, miks siinkandis esineb huvitavat antropoloogilist tüüpi (väga heleda naha ja mongoliidsete joontega inimesi - Läänemere ümbruses korreleeruvad aasialikud tunnused heleda nahavärviga, vastupidi muule Euraasiale) - et soomeugrilased jõudsid siia, kus rasvast kala ei olnud ja päikest oli vähe ja sellistes tingimustes hakkas evolutsioon soosima väiksema pigmentatsiooniga liine: liiga vähesest D-vitamiinist tingitud verejooksud (eriti sünnitusel) tapsid kiiremini kui nahavähk.
VastaKustutaPraegu, kus isegi siinkandis saab rasvast kala ja vitamiinitablette, on selle suunaga evolutsiooniline surve muidugi väiksem.
"Targad programmid" on nii targad, kui neid kirjutanud programmeerijad :)
VastaKustutaKaur, koguse määrad toidu valmistamisel - kui keedad 100g riisi , siis saad 100g keedetud riisi.
:) Pakun, et kui võtad keetmiseks 100 g riisi, saad umbes 280 g keedetud riisi.
KustutaJah nii on, arvestama peab ikkagi töödeldud toidu kogust. Kuigi, seal andmebaasis on võimalik võtta ka toore toote kaalu.
KustutaSamas ei ole see õige, kuna kuumtöötlemisel juhtub vitamiininde, mineraalainetega jne nii mõndagi.
http://indigoaalane.blogspot.com/2011/02/kas-tatar-on-kallis.html
Praegu on ju väga moodne dieet see low carbs high fat, nii et ei peagi süsivesikuid sööma. :D
VastaKustutahttp://www.eatlowcarbhighfat.com/
... aint et see on tervisliku arengu instituut, mitte moeinstituut.
Kustuta