kolmapäev, 18. august 2021

6 otsustavat kuud 1991

See postitus ilmus esimest korda 2012 aastal. Kuna Vabariik saab 30, siis on kohane uuesti meenutada neid otsustavaid kuid, kui ma lahkusin ENSVst ja saabusin tagasi Eesti Vabariiki. Loe ka Ritsiku , Kuduva koeraomaniku  Tegelinski Tt mälestusi ja kirjuta enda omadest.


Kas sina tead, kus olid sa 1991 aasta suvel, kui sinu kodumaa sai vabaks?
Mina nüüd tean. Kaevusin fotodesse, kultuurikihi sügavustesse ning selgus, et kuigi olen vahepeal mustmiljon korda kolinud, olen usina hamstrikesena siiski säilitanud tollased kirjad ja märkmikud. Uhh, oli see vast õõvastav kogemus. Looja oma heldes armus on nutikalt välja mõelnud, et vanuse kasvades vaimse tervise säilimise huvides inimene unustaks noorpõlve hüsteerilised 24/7 vaevused armastab-ei armasta.
 Ma siiski annan teada, et seksi siit ei leia. Kõik kompromiteeriv on kärbitud. sest teema on Eesti iseseisvus ja no mis on sellel seksiga pistmist, eks?:)

Aga nagu elus ikka, kui sul oleks vaja maikuud, siis selgub, et kirjapanekut vääris aastal 91 hoopis märts ja august. Nii et edasi võib vaid spekuleerida. Ehk ma ikkagi kaitsesin Toompead ning seetõttu polnud märkmeteks aega....:)
(M- on siin loos minu tollane peika ja praegune abikaasa. Sinised lõigud on  raamatust )


3. märts käisime referendumil.  Tuju on paha, mul on tast kõrini. M käis mind kinno kutsumas, ma ei läinud- ütlesin, et ei viitsi- see on ju täielik eneseületamine!
5. märts tulin koolist vara. Magasin pisut. Siis läksime Sirtsuga 15.45 "Ehasse" "Sügist" vaatama. Mulle kohutavalt meeldis! jooksin 5 km 38.12
10. märts õmblesin uue seeliku. Pesin pesu
17. märts sain endale uued kuluvad soomlaste annetuste näol. Sõime minu juures pannkooke ja käisime väikse järve ääres jalutamas. Täiesti kevad! Tulin bussiga Tallinnasse
19.märts Väga kurb ja paha tuju. M oli mulle kirja jätnud, et Trummi poes on jahu ja mannat. Milline liigutav hoolitsus! Aga ikkagi on ta paha!
26. märts mate töö eest 90 punkti! Hommikul käisin linnapealt torti-lilli otsimas, Kosmaar, millised hinnad! Üle 20 rbl.
Tegin M juures salatit. Jõime "Aisakella", tantsisime.M tegi avarii!! Ja on nii endast väljas. Vaeseke!

27.märts südametunnistuse piinad ja KOHUTAV depressioon! läksin sinna  Alguses tegin poistele praetud pelmeene, siis tuli rahvast juurde. istusime, sõime kooki ja mängisime täringumängu.
31.märts Hommikul oli natuke paha olla  "Lõunamaine ja Kuldne", ega see pole naljaasi,

15. mai. Kordan, Toompead rünnatakse!
19.mai Luhamaa piiripunkti ründamine
28. mai 1991 olin Tartus Postimehe päevadel. Toredast üritusest on säilinud foto: mina ja Savisaar. Okei, mitte elus S vaid Tema elusuuruses pappkuju.

Juunis 1991 oli väikelinna kohvikus praktikal. detsembris olen kirjutanud: tööpäevad kestsid 7.00-22.00 ning M käis mul igal õhtul vastas, siis oli veel bensiini!
Menüü oli selles kohvikus oluliselt rikkalikum, kui aasta tagasi ühes Eesti pärapõrgu restoranis. Tollal oli meil menüüs kokteilsalat ( mäletate:)?), seljanka, šnitsel. Kõige keerulisem oli magustoiduga, pidi olema jäätis, aga jäätis oli defitsiit. Asenduseks oli mõeldud vahukoor, aga seda ka sai kuidas juhtus. Ja kui ei juhtunud, siis polnudki magustoitu.
Kohvikus, aga, võttis lihanaine igal hommikul pool siga, tükeldas selle elegantse kergusega osadeks ning selle loomaga toitsime ajal, kui Eesti väidetavalt nälgis, kümneid kliente.

Augustis õnnestus meil koos M-ga minna Soome tallu tööle. Mina töötasin talus, kus kasvatati põrsaid. Peale peremehe-perenaise oli abiks veel üks mees. Kogu töö käis arvutitega.
Perenaisel olid lisaks mõned peenrad, aga liha ja kartul osteti poest. Proua Sirppa oli aktiivne ja väga tore naine, kellega saime kiiresti sõbraks ja kes võttis oma isiklikuks missiooniks kõhnale Ida-Euroopa tüdrukule näidata kapitalismi võimalusi ja ahvatlusi...
Peale põrsaste leidis Sirppa aega, et õpetada keskuses immigrantidele soome keelt, mängis tennist. Külas oli kohvik, mida külakorda kord nädalas pidasid selle küla perenaised- küpsetasid koogid ning müüsid need maha. Soomes nägin ma esimest korda Tupperware kodumüüki, mis jättis kustumatu mulje...:) Pereisa veetis põrsastest vaba aja oma isiklikul järvel purjetades ning mind üle päeva ämbritäie kaladega varustades.

Soomes paistis alati päike. Inimesed sõid banaane ja jogurtit ning neil oli sügavkülmkirst. Isegi mahla panid nad sügavkülmikusse!!:)
Minu tööks oli panna hommikul soojaveekatel kütte, katta hommikul võileibade laud, teha lõunasöök. iltapäivä kahvi jaoks koogi küpsetas tavaliselt Sirppa ise, vahel mina. Ning õhtuks söödi lõunaseid jääke. Peale pikki läbirääkimisi õnnestus mul perenaist veenda, et võin sama raha eest ka õhtul sauna kütte panna, naabrite juurest marju korjata ning neid sisse teha, koristada jne. Aga ikkagi oli lill ja lõbu. Kui ükskord võõrustajatele rääkisin, kuidas nõukogude naine tööd rabab- peale palgatööd aiamaa, loomad ja lapsed. Küsis Sirppa mõtlikult: kui te nii palju, nagu sa väidad, tööd teete, miks te siis ikka nii vaesed olete...
Tõepoolest.

M-i tööpõld oli ivake raskem. Ta töötas üksikema farmis. Liisa tegeles lehmadega. Piimatooted sai ta vahetuskaubana toorpiima eest Valiost. Peenramaad tal üldse polnud. Liisa vanemad elasid kõrvalmajas ja olid abiks. Kuna hetkel oli pooleli mingi suure hoone ehitus, kaasati M ehitusse.
Üldse kanti teda kätel: Mummo ja Liisa  toitsid teda mahlaste mustikakookidega ning lubati/paluti tema suureks vaimustuseks kõikide majapidamises leiduvate läikivate välismaa masinatega sõita.

19. august Tankid liiguvad Tallinna poole
19. august Gorbatsov võeti maha! näpp on haige, ei saa kirjutada.

Vaatame Soome uudistest, kuidas Tallinnas tankid sõidavad. Närviline telefonikõne vanematelt: lapsekesed, jääge Soome, ärge tagasi tulge! meie võõrustajad on pisut murelikud, kuid nõustuvad, et sõjakoldesse pole mõtet trügida ning lubavad bürokraatiaga aidata.

20. august kell 23.02 Eesti iseseisvusotsus

20. august Eilne päevasensatsioon on pisut vaibunud. Kuigi telekast uudiseid vaadates hakkab ikkagi hirm-mis saab edasi. Kõige rohkem kardan ma sõda, siis peab ju M sõtta minema... Turvaline on siin küll ju olla, aga ometi tahaks olla Eestis. Tunnen nüüd täpselt mis on patriotism- maailma ilusam ja parim riik on Eesti, 
Eesti tuleviku nimel võiks ma isegi partsaniks või sanitariks minna. Annaks jumal, et kõik läheks korda. Jeltsin võidaks, Eesti saaks vabaks.

22.august Poliitiline olukord on normaliseerumas. Gorbatsov on uuesti president. Eesti TV ja raadio on uuesti vabad.
20.aug kuulutas Eesti ennast iseseisvaks!
Olen  1270 marga omanik!!! s.o. peaaaegu 7000 rbl. 2000 marka on veel saada.
24. august. Jeltsin st Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust
24. august Käisime eile Liisaga poodides, raiskasin 100 marka ära. Nii meeletult igav on, et jube, midagi uut juhtunud pole. Varsti saab koju, veel pool kuud...

Moraal? Impeeriumid varisevad,  riigid hävivad. Aga, sind, naine, huvitab vaid armastus, elu ja raha...:)

6 kommentaari:

  1. Mulle kohutavalt meeldib sissekanne 24.august. Tegelikult ka.

    VastaKustuta
  2. tean küll: pooleaastase ja kaheaastasega kodus, revolutsiooni tegid teised. mulle jäid haiglased ja virisevad jõnglased, kaklused joodikust äiaga, täissitutud marlimähkmed(pesumasinat ei olnud), poesabad...

    väga toredad ja tublid noored inimesed on neist nüüdseks sirgunud, puhas rõõm!

    VastaKustuta
  3. Mina olin üleni omasse mulli (andke riideid, romantikat ja raamatuid!) süüvinud puberteetik. Uudiste vaatamise-kuulamise peale ei tulnud. Poliitika ei huvitanud. Pealegi ei lubanud isa oma Siberi-kogemuse taustal lapsele poliitikast ja maailmakorrast midagi rääkida.
    Neist augustipäevadest mäletan vaikust. Tited ei kisanud, koerad ei haukunud, mitte keegi ei lõiganud talvepuid. Ülejõe linnaosas Tartus olid inimesed vait, vajalikud jutud räägiti sosinal. Tänavad olidki tegelikult tühjad, äikese-eelne tunne oli.
    Äike jäi ära ja siin me siis nüüd oleme. Ma ei ole päris kindel, kas "siin" on parim paik, kuhu välja jõuda - või kesse teab, kuidas need juhuslike liblikate tiivalöögid maailma kujunemist on mõjutanud ...

    VastaKustuta
  4. Ma leidsi oma märkmed. Olen kirjutanud 23. setpembril 1990: "Ma olen õppimise jaoks juba liiga vana. Vist?" :D Aga muidu on ka üks valu ja vaev, päris naljakas lugemine.

    VastaKustuta
  5. Nii tore lugemine 🙂.
    Päris hea raha saite Soomest, kas mäletad, millele kulutasid?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, selle eest said peetud pulmad... :) ja no vist osutus investeeringuks, sest järgmsiel aastal saab 30 aastat :)

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!