Igal sügisel sama jama- kastanimunad on täielik defitsiit!. Puu alune on täiesti tühi. Ja nii lapsepõlvest saadik. Koolis oli meil vaja metssigade jaoks koguda kastaneid ja tammetõrusid. Tammetõrudega polnud probleeme. Kastanitega aga alati.
Mul on väga kahju, et olen nö päris kastaneid söönud. Sest need ei ole õige maitsega. Õige kastan peaks olema selline pähkli moodi- krõmps, vürtsikas ja krõbe. Nii täiuslik, sile nagu puust...
Nii ma käin pea maas ja otsin siilikesi. Mul on oma kastanisõnad, mida pomisen mantrana. Ma usun, et munakesed kuulevad seda ja tulevad peidust välja:)
Kastanimantra- Ellen Niit (mälu järgi):
Vahtrad aias punasid
kastan täis läks munasid
Munadest sai terve mere loomi
lasteaiapere
Et miks mulle kastanimunad. Ma ei tea:) Loomi ma enam ei meisterda. Aga hädasti on vaja, et taskus oleks üks. Ju ta toob õnne- siiani on ju hästi läinud...:)
Korjan ka igal sügisel kastanimune taskusse panemiseks, mitte söömiseks. Kust siis muidu õnne nii lihtsalt saab! Raudkindel usk:D
VastaKustutaKoli Eestisse või miskit? Tallinn on kastanimune üleni täis... Ja tammetõrusid ka.
VastaKustutaTegelikult see aasta on suht kastani vaene. Vähemalt Tehnika tn pikk allee on väga kehva saagiga võrreldes eelnevate aastatega.
VastaKustutaalati, kui pojad läksid pikale reisile, siis poetasin taskutesse...
VastaKustutahea, et meelde tuletasid, pikkpikk reis ees.
Lisan veel, et kastanid aitavad suurepäraselt pisikeste äädikakärbeste vastu. Neid lihtsalt pole (ja ei tule)
VastaKustutaLondon kubiseb kastanimunadest. Kas panen paar kilo posti? :)
VastaKustutaTänan!:)
VastaKustutajuba leidsin...