On kuidagi nii, et mõned teemad on seksikamad kui teised- ja mulle tundub, et isegi rohkem kui muudes valdkondades mängib heategevuses rolli ka see, kuidas teemat turundada.
Lisaks loomadele, on müüv teema ka lapsed. Kes meist poleks "lastehaiga hingamisaparaatidele" viiekat annetanud. Haiglateema suhtes on mul oma kiiks- kui väga mul ka poleks kahju lastest, tõrgub mu käsi otsekorraldusele alla kirjutamast. Ma leian, et see on riigi rida. Kas olete käinud Tallinna Lastehaiglas?
Imeilus, kaasaegne- eks. Aga kõrvalolevas täiskasvanute haiglas?.... mis pole isegi mitte back to 80 vaid pigem seitsmekümnendad. Masendav vaesus ja kohutav kontrast kõrvaloleva lastehaiglaga. Siinkohal sügav kummardus lastehaigla toetusfondi poolt tehtud heale tööle ning neile paljudele inimestele, kes on oma raha sellesse asutusesse paigutanud (riik muidugi ka). Kas hea turundusega oleks võimalik hankida toetusi ka täiskasvanute haiglatele?
Mäletan, kuidas ühe maakonnahaigla juht kurtis, et summa, mille kauplus antud regioonis annetuste teel haigla jaoks kokku sai,oli alla 30 tuhande, ehk siis haigla eelarvete juures tühine summa. Aga kauplusekett sai teemast kena PR loo, positiivset mainet heategijana. Kindlasti olid rahul ka kliendid, kes said jõuluks hea tunde- et nad tegid midagi head. Olgugi, et tegelikult pole selle raha eest võimalik osta ühtki olulist haiglamasinat. Aga abiks ju ikka.
Üks mu hea tuttav tegeleb pikemat aega kodututega. Kuna ta on süvausklik, siis ei saa ma paljudest tema argumentidest aru, aga mulle väga meeldis üks nüanss, mille ta küsimusele- miks sa seda teed, välja tõi. "Kõik tegelevad laste ja loomadega, sest see teema müüb. Kodutuid süüdistatakse selles, et nad on oma saatuses ise süüdi (ja on osati ka), nad on räpased, haisvad, kirpe ja täisid täis. Reeglina alkohoolikud. Ja ometi on ka nemad inimesed. Kui meie neid ei aita, siis ei aita mitte keegi... Kui sa tahad kedagi aidata, kas on siis eetiline valida? Heategu peaks tulema südamest- aitama peaks nõrgemaid, olenemata sellest kes nad on."
Mul on väga hea meel, et selleaastane Jõulutunnel on lastehaiglate asemel valinud toetusobjektiks alarahastatud naiste turvakodud.
Äkki peaks ka naistele ja kodututele tegema samasugused portaalid- valid välja Malle või Jüri, kellele sa tahad raha annetada. Küüniline? Ilmselt küll, kuid vaieldamatult töötab personaalne lähenemine kordades paremini kui anonüümne konto.
Kui ülekanne on tehtud, sobib enesehinnangule paiks Laura Pühakute laul...
Veel üks nüanss inimeste toetamise puhul - õpitud abituse toetamine. Kui Jüri või Mari saab raha silmade vesistamise eest võib tekkida kiusatus muud variandid hakkama saamiseks kasutamata jätta.
VastaKustutaOlles ise kokku puutunud alkoholismi hävitavate tagajärgedega lastele julgen ma arvata, et toetada tuleks pigem mitterahaliselt. Kasvõi huviharidust a la maksan joodikulapse muusikakooli eest, sest seda ei saa joodikust vanem tagasi viinarahaks pöörata.
> Kes meist poleks "lastehaiga hingamisaparaatidele" viiekat annetanud.
VastaKustutaMina ei ole. Selsamal põhjusel, et pean seda riigi reaks. Ja selliseid nutusilmis lapse pildiga kampaaniaid pean ebaeetiliseks.
Kodutud on natuke teine lugu, vist, aga ainult natuke.
Kaur, kellele Sina annetad?
VastaKustutaMulle meeldis ka see põhjendus, et aitaja ei peaks valima. Olgu, see on ehk usklike tõekspidamiste järgi niimoodi - et kuulan oma südame elik Jumala häält ja teen parima äratundmise järgi (sest ega me ju tegelikult ei tea, mida teeb see konkreetne Jüri või Mari või kui palju või kui kaua veel ta joob) -, aga kas Sinu jaoks, Kaur, lõpeb kogu annetamise (või nõrgemate abistamise) teema reaalselt sellesama põhjendusega, et "pean seda riigi reaks"?
Hea on midagi riigi reaks pidada. Aga kui teiselt poolt mõelda, kas ma tegelikult ka usun, et see riik oma kõigi funktsioonidega eeskujulikult toime tuleb... ja kas olulisem on, et igaüks ajaks oma rida ja ei grammigi rohkem või et maailmast saaks parem paik? Väärtuste küsimus.
Mina ei anneta kellelegile, sest rahaline annetamine on minu meelest nagu need keskaegsed indulgentsid, annad raha ja nagu saad mingi hingerahu. Aga kas ikka on nii...et anneta ja siis võid südamerahus edasi teiste kallal tänitada, naabrit kadetseda, riiki kiruda või kasvõi teiste kallal võtta, kuna need ei anneta. Ma parem üritan ise olla nii hea inimene kui vähegi võimalik ja sel alal areneda, sest kui me kõik oleksime head, ma mõtlen tõesti head, mitte moraalselt vagatsevad, siis pole enam mingit annetamist vaja.
VastaKustutaOma aja ja oskuste annetamine teiste heaks on teine rida ja seda ma teen hea meelega.
Kristina