Naljakas, et see on üks esimesi linnu, kus kõik eelarvamused ja kliššeed saavad tõeks. Kõrged pruunid telliskivimajad valgete aknaraamidega kanalite ääres. Täpselt sellised, et kohe-kohe ilmuvad kusagilt Viplala ja Nella-Della ning poevad keldriakna kaudu peitu:)
Tuulikutest on saanud vahepeal moodsamad- tuulegeneraatorid. Tulbid on küll üsna ära õitsenud, aga neid on siiski igal pool. Ja täiesti tõsi: inimesed tõepoolest sõidavad jalgratastega. Vaata ja imesta. Tingimused selleks on muidugi ideaalsed.
No ja juust- esimene toidupood kuhu sisse astusime- suur lett täis kollaseid juustukerasid:)
Kanepist ja punastest laternatest ei tea kahjuks midagi- ilmselt jäävad need ka järgmiseks korraks, kuna programm on liiga tihe. See-eest on siin väga nunnud mehed- oleks ma vaid kakskümmend aastat noorem...
Foto on pärit www.csupomona.edu
Lugesin ja leidsin end taas aprillilõpu Amsterdamist. See linn näebki just selline välja nagu juttude-piltide põhjal ettekujutus tekkinud. Aga sügavaima elamuse pakkus siiski jalgrattakultuur. See on fenomen, mida peab nägema. Mugavate nn hollandi jalgratastel sõidavad nii koolilapsed kui pereemad kui lipsustatud ametnikud kui prouad kui pensionärid. Jalgratturite hordid kulgevad ilma pidurikrigina ja signaalihelinata vaikselt üle sõidu- ja trammiteede. Vaikselt, korralikult, kultuurselt. Seda on meeldiv ja rahustav vaadata. Ja harjumatu. Meil, kes me peame omama silmi nii ees, küljepeal kui taga, et eluga ühest linnaosast teise saada. Jalgrattur on sealmail võrdne autusõitjaga. Arvestatud ja lugupeetud. Ja kõikjal kulgevad rattateed, ka südalinnas. Meeliülendav vaatepilt. Kel võimalus, minge vaadake ise järele.
VastaKustuta