tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post8794040546954795284..comments2024-03-28T14:49:57.989+02:00Comments on Indigoaalane: Selles easIndigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.comBlogger10125tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-86184949070074561352017-07-17T13:30:16.531+03:002017-07-17T13:30:16.531+03:00Hea teema! Ma olen ka vanusega rohkem kiitma hakan...Hea teema! Ma olen ka vanusega rohkem kiitma hakanud, ma isegi kahtlustasin, et see tuleneb pigem töökeskkonnast (erinevad rahvused ja mõjutused) kui vanusest aga kui sa kirjutad siin, et mida vanemaks, siis äkki ikka vanus. Ei tea. Ja mulle meeldib, ma ei kiida suvaliselt. Kui ikka väga hea on - teenindus, abi, söök - siis ütlen. Me peaks palju rohkem märkama, enamasti see ikkagi inimestele ju meeldib!KKhttps://www.blogger.com/profile/09478117009223182908noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-28408538263447776032017-07-13T13:02:30.240+03:002017-07-13T13:02:30.240+03:00Suhtlemine võõrastega on minu jaos märk, et selle ...Suhtlemine võõrastega on minu jaos märk, et selle inimese vaimse maailmaga on kõik korras. Ta on sisemiselt tasakaalus ja endaga rahu teinud persoon. Inimesed, kes kõnetamise peale kangestuvad, tunduvad ootavat mingit hoopi kogu aeg. Nad on nagu alati valmis vaid halvimaks enda puhul. Kiituse eest ei pea vastu kiitma ega kahtlustama varjatud tagamõtteid, aitäh ja naeratus on piisavad. Kui sõnu ei tule üle huulte, siis piisab ka naeratusest. Minu ema kippus ka võõrastega suhtlema, aga ma ei häbenenud seda, lihtsalt oli jube igav oodata ta järgi. Vahel unustas ta jutuhoos lausa õiges bussipeatuses maha minna ja kõmpis siis jala mitu kilomeetrit rohkem, kuid vähemalt oli soe tunne tal hinges heast suhtluskaaslasest. Aga noh, me olime lõunaeestlased kah.lilleriinhttps://www.blogger.com/profile/05911445146755124985noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-3439576300475419682017-07-12T22:25:32.688+03:002017-07-12T22:25:32.688+03:00Kiitmise-kartus on ilmselt meie rahvuslik omapära ...Kiitmise-kartus on ilmselt meie rahvuslik omapära jah. "Pole paha" on eestlase suust juba suur tunnustus, kaasteeliste jaoks jagub häid sõnu tihtipeale vaid peielauas. Jagan 'tari' kogemust, et kui oled piiri taga, avatumate inimeste keskel elanud, tuleb endalgi hea sõna kergemini suust. Minu seisukoht on: kiidan, kui kiitma kisub. Kui kiidetavale ei sobi, on see tema probleem.<br /><br />Mis aga vanuse ja suhtlemis-soovi seosesse puutub, siis mulle meeldib mõelda, et selle taga on suurenenud enesekindlus. Et Elu elamine on olulisemaks muutunud kui juurdlemine selle üle, mida teised arvavad minu viisist elada. epphttp://viistuhatviissada.blogspot.com/noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-79553118894885192612017-07-12T22:05:36.000+03:002017-07-12T22:05:36.000+03:00Ma olen märganud, et Lõuna-Eestis on selline võõra...Ma olen märganud, et Lõuna-Eestis on selline võõrastega rääkimine rohkem levinud ja ei vaadata imelikult. Minu ema on seda alati harrastanud, vahel on temast kahjugi, sest valdavalt räägivad talle vastu välismaal elanud eestlased, kes sellisest kombest ei heitu. Nooremana oli mul selle üle kohutavalt piinlik, nii ebaeestlaslik käitumine. Praegu mulle meeldib lõuna poole liikudes see komme ja natuke avatum olek. Kuigi eestlaslik kinnisus on ka seal levinud rohkem võrreldes varasemaga. Lõuna-Eestis ei ole hullu midagi, kui keegi sult küsib, et kus käisid ja mis tegid, see rohkem jutujätkuks. Põhja-Eestis inimesed kangestuvad ja siis tuleb meelde, et midagi nii lubamatut ei tohi teha. Väike Eesti aga kultuurilised erinevused siiski olemas. Muidugi need erinevused on siiski segunenud hoogsalt.Põlise lõunaeestlase pilgu läbi.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-19875160659588371602017-07-12T19:15:50.982+03:002017-07-12T19:15:50.982+03:00Ma kasutan iga võimalust, et kellelgi hästi öelda....Ma kasutan iga võimalust, et kellelgi hästi öelda. Head ütlemist ei ole ju ometi kunagi liiga palju. <br />Ritsiku viis tänada on minu meelest kena. Ei ole vaja pidevalt kahtlustada. Paulahttps://www.blogger.com/profile/16255556386363266551noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-89285011820605793532017-07-12T14:29:03.500+03:002017-07-12T14:29:03.500+03:00Mul oli lapsena piinlikkusevärinaid, kui mu ema ko...Mul oli lapsena piinlikkusevärinaid, kui mu ema komplimentis võõraid, kes ilmselgelt ei tahtnud temaga juttu teha ja tõmbasid veel eriti rõveda virila näo selle peale ette ja mu ema ei paistnud märkavat, et teda just niimoodi vaadati ja muudkui vatras mingist mõttetust asjakesest edasi.<br /><br />Ma teen komplimendi, kui ma jõllitamisega vahele jään. Kui see ilus või äge inimene küsivalt mind vaatama jääb, siis ütlen, mis mulle meeldis või silma jäi. Ja siis ka esialgu hästi lühidalt. Nii saab natuke ennetada seda isekat 'ma kavatsen nüüd sind tülitada ja kulutada sinu aega, sest minul on hädasti tarvis sulle midagi meelitavat lausuda, sa parem ole tänulik'<br /><br />Selle eest saab sotsiaalse ja kohanemisvõimelise inimese punkte, kui sa oskad ükskõik kellega jutu üles võtta ja kõigil osapooltel on seejuures tore. See on imetlusväärne oskus, mida kõigile pole jagunud.<br /><br />Keegi teeb mulle komplimendi, siis ma ütlen aitäh. See vajab harjutamist. Komplimendid ajavad segadusse ja vahel ei saa arugi, et misse nüüd ometi olema pidi. Aga tublisti endale kogu aeg meelde tuletada, et keegi ütleb ilusti, siis ütled ilusti aitäh, harjub enamvähem sisse.murcahttps://www.blogger.com/profile/13019395981087119011noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-18261408746934682402017-07-12T13:19:34.613+03:002017-07-12T13:19:34.613+03:00Ma kiidan, kui väärib kiitmist ja ise ka enam ei ...Ma kiidan, kui väärib kiitmist ja ise ka enam ei põe, kui mind kiidetakse. Ei usu, et hea sõna kellelegi paha teha saaks.<br />A kõige rohkem igapäevaelus öeldakse midagi tunnustavat hoopis mu nunnule koerale, mind tema kõrval ei märgatagi, mis parata 😊.<br />Ja small talki räägitakse ju ikka sellega, kes heal meelel vastu kõneleb. Kui teine punastab ja kokutab, siis jätad inimese rahule. Õnneks eestlased muutuvad pisitasa aina avatumaks selle koha pealt.ritsikhttps://www.blogger.com/profile/16053704931487867027noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-83873978821643385182017-07-12T12:09:55.799+03:002017-07-12T12:09:55.799+03:00Oh, see on üks õudselt hea teema. Minagi olen kiit...Oh, see on üks õudselt hea teema. Minagi olen kiitmise osas sageli nõutu. <br /><br />Mulle meeldib kiitmine ainult siis, kui see on põhjendatud. Ja siiski enamasti sellel suunal, et mina kiidan kedagi. <br /><br />Kui mulle ütleb keegi, et oh, ilusad teksad, aga need on mingid täiesti suvalised tumesinised püksid, ilma igasuguse erilise disainita, siis mulle mõjub see võltsina. Tekitab küsimuse, et kas ma peaks nüüd ka ise selle inimese riietust aeg-ajalt kiitma, kuna tundub, et komplimendid riiete kohta on talle olulised. Kas ta ütleb mu suvaliste siniste pükste kohta nii, sest tahab märku anda, et kuule, tee minu riiete kohta ka komplimente? Sest ma riiete kohta väga sageli komplimente ei tee, kui just pole tõeliselt silmapaistev asi, mis mind kuidagi liigutab. Aga seda juhtub väga harva ja ma lihtsalt ei pea riideid nii tähtsaks. <br /><br />Kui teen töös midagi hästi ja saan kiita, siis muidugi on hea meel. Aga samal ajal ajab punastama ja on natuke piinlik ka. Veider. <br /><br />Kui ma ise olen hea töö tunnistajaks, siis ma igatahes ütlen välja. Ma tahaks anda oma panuse, et see komme juurduks. Olen seda aastate jooksul tööl näinud liiga vähe ja kui keegi on oma töös silmapaistvalt hea, siis minu meelest on tal õigus seda teada. Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-89873252685090592182017-07-12T11:32:12.340+03:002017-07-12T11:32:12.340+03:00Eestlase värk. Kolisin kolm kuud tagasi USAsse. Si...Eestlase värk. Kolisin kolm kuud tagasi USAsse. Siin on väga tavapärane taoline suhtlemine. Esmati eestlase jaoks veidi võõrastav, aga kui ära harjuda, siis pigem julgustav. Ilmselt need inimesed, kes elavad kas Hispaanias või Itaalias oskavad veel rohekm sel teemal kõnelda. Samas, nemad on suhteliselt soojades maades, kus see veel tavapärasem, mina olen sellises parastavas vöötmestarihttps://www.blogger.com/profile/02549978332138867106noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-67635314563706456522017-07-12T10:34:40.827+03:002017-07-12T10:34:40.827+03:00Niisama-lobisemine eiteakellega ärritab mind endis...Niisama-lobisemine eiteakellega ärritab mind endiselt, aga kiita tahaks küll, jah ... ainult et mina hästi ei julge. Paari nädala eest pangas oma järge oodates sügelesin kangesti ühele lapseootel emale ütlema, et tal on väga kaunis kleit - oligi! -, aga ei julgenud. Lihtsalt niisama, tühja koha pealt kedagi või midagi kiitma minna tundub sobimatu, eriti kuna ma ise eelistan tähelepanu üldse mitte saada. Keeruline asi see suhtlemine.reethttps://www.blogger.com/profile/08499837523769612306noreply@blogger.com