tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post1307385771809533615..comments2024-03-28T14:49:57.989+02:00Comments on Indigoaalane: Nostalgianeljapäev. Unistus oma majast.Indigoaalanehttp://www.blogger.com/profile/04150759253415304564noreply@blogger.comBlogger6125tag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-66683500829366043312015-07-11T12:57:56.704+03:002015-07-11T12:57:56.704+03:00Ma elasin oma elu esimesed 30a maamajas, suure aia...Ma elasin oma elu esimesed 30a maamajas, suure aia ja rohkete töödega majas. Puude tassimised, vesi sisse ja välja, koristamised, aed ja sinna juurde ema-vanaema lõputud töödelistid "mida kõike oli tarvis kogu aeg teha". Kui ma lõpuks peale ülikooli jaksasin üürikat rentida, kolisin õhinal Tallinna. Paar aastat hiljem oli mul totaalne deprekas ja ma sisuliselt sõelusin igal reedel-laupäeval maale ja esmaspäeva varahommikul tagasi linna. Linnas oli lift, mis kolises terve öö. Kaklused, katkiste pirnidega trepikoda, vangist tulnud naabrid, vargused, lärm-lärm-lärm. Kuigi oli valdavalt pensiokate maja Mustakal ja "viisakas rajoonis". <br />Lõpuks leidsin maale imeodava korteri, 3toalise, alevis ja ahjuküttega. Hommikul ärkad kukelaulu saatel, ajaviiteks jalutad tunde koertega heinamaal ja elu on lill. Siis suri naabrimemm ära ja korterisse kolisid 2 joodikust venda, kes iga peo ajal läksid kaklema. Kaklused olid verised ja lärmakad. Ühel vendadest oli kasupoeg, kes arenes jõudsas tempos pätiks. Tahtsin ära.<br />Otsisin pikalt uut elamist ja leidsin 10km eemal, ikka korteris, sest maja ma ju ei jaksa osta. Siin on üldiselt tore aga naabrid on endiselt nagu lotovõit. Keegi ei joo ega kakle, jumal tänatud selle eest. Aga... kassi tuleb hõikuda kell 4 hommikul rõdult, kepikõnnile tuleb minna kell 5 nii et maja väriseb :) Ülevalt naaber käib koeraga väljas ja siis läheb tööle 6.40. 4x lendab uks kinni nii nagu ei oleks tal käsi ega kuulmist. Ma olen väga varane ise ja naljalt kauem kui 7 ei maga aga tõusta vähemalt paar korda nädalas 4-5 paiku on liig. Vanurid, rääkida ei ole eriti mõtet. Vabandavad, peavad meeles vast nädala ja siis läheb lepse reega edasi :D<br />Majakoosolekud on nagu kinonumber. Kõike tuleks teha ise, tasuta või kogu raha korraga makstes (maja soojstus nt). Laenud on sulidele, võlgu olla ei tohi. Küttega hoiame kokku ja keerame sajala trepikojas teineteise selja taga kraane kinni ja lahti :D Vihmaveeplekid keldriakendelt tirime ära, kuna need on head vihmavee kogumiseks ja sobivad hästi rennide alla. jne jne jne. Vahel ma mõtlen, et kas mina olen nii pirtsakas, et ei suuda harjuda korterieluga või on mul mingi bad karma nende naabritega. Ok, ma kordan omale ikka, et nad ei joo ega kakle ja on üldiselt toredad. Aga ma unistan oma majast, mille ümber on vähemalt hektar maad ja kus naaber ei vahi aknasse, ei dikteeri elurütmi ega niida. Maja peab olema muidugi piisavalt pisike, et koristada jaksaks ning piisavalt ökonoomne, kaasaegne, et üleval jaksaks pidada. Ja hind peab olema olematu, sest ma ei jaksa ju korralikku turuhinnaga maja osta. Ühesõnaga utoopilised soovid. Pärida pole lootust ja vaesed oleme me oma perega kogu aeg olnud. Lootusetu lugu, unistused jäävad. KKhttps://www.blogger.com/profile/09478117009223182908noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-44741053388474071192015-07-10T09:56:14.320+03:002015-07-10T09:56:14.320+03:00Kempsu-ussid olid vist küll tempel mällu igaveseks...Kempsu-ussid olid vist küll tempel mällu igaveseks :)<br />Me juurisime kõik välja, mis liigselt vohas või ei maitsenud. õunu ja pirne on küll endiselt mõõdutundetult palju, aga õnneks on meil palju korterites elavaid sõpru, keda siis suurte kottidega külla kutsume. ritsikhttps://www.blogger.com/profile/16053704931487867027noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-4293304636143165822015-07-09T20:57:55.746+03:002015-07-09T20:57:55.746+03:00Ega minagi 15 aastat tagasi veel mingi aiafanaatik...Ega minagi 15 aastat tagasi veel mingi aiafanaatik olnud. Neid noori, kes aias rõõmuga toimetavad, on väga vähe. Vanemaealiste hulgas on see protsent palju suurem. <br /><br />Mu onutütar oli põline Tartlane, korteridaam. Ja noorena, kui ta oma ema maale maja ostis, ütles, et tema küll iial näppe mulda ei pane! Kuni 36-aastaselt läks Räpinasse õppima ja mõni aasta peale seda ostis nende pere maale suvitamiseks väikse mõisakoha... Praegu kirjutab ta oma visiitkaardile elukutseks "rohenäpp". Lendavhttps://www.blogger.com/profile/11804708531011425099noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-86851036229673113032015-07-09T20:16:35.928+03:002015-07-09T20:16:35.928+03:00Kunagi nooremana elasin kortermajas, millel oli om...Kunagi nooremana elasin kortermajas, millel oli oma aed ja aiamaa. Ma konkreetselt VIHKASIN seda, et ma pidin suvel aeda rohima, sibulaid kuivatama, sügisel marju korjama jne. Ma olin nii õnnelik kui me sealt ära kolisime ja meil enam oma aeda polnud...<br />Aastat-kümme hiljem hakkasin ma juba oma aeda igatsema. Et oleks koht, kus saaks käia paljajalu, korjata marju ja sügiseti õunu. Praeguseks olen jõudnud sinnamaani, et tahaks elada kohas, kus on aed, viljapuud ja marjapõõsad, isegi kurki-tomatit saaks kasvama panna. Rahaliselt, aga, ei saa ma vist kunagi oma aeda ja maja omama, seega küllap see vaid unistuseks jääbki...Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-31675625530648090132015-07-09T16:51:14.333+03:002015-07-09T16:51:14.333+03:00Mina olen hea meelega suve oma aias. Aga mul ei ol...Mina olen hea meelega suve oma aias. Aga mul ei ole väga suur aed ka. Ja sellega oli üks kummaline lugu - nimelt olen siin elanud 11 aastat ja kogu aeg on minu kasutada olud ka aed. Aga mu ei olnud aeda. Mul oli selle asemel Naaber. Ta oli siin enamasti ainult päeviti, elas ise kõrval-linnajaos korteris. Nii ma siis passisin õhtuid, kuni ta koju läheb, et ise oma aias ka mingitki korda luua (loe: 2x suve jooksul vikatiga üle käia). Ja siis, tsuti üle 2 aasta tagasi, läks vana naaber taevastele jahimaadele. Ma sain äkki aia valdajaks! Keegi ei mögisenud ega plärisenud enam mu aia taga, keegi ei suretanud välja mu istutatud taimi mitme meetri ulatuses tema aiast vaadates (siiamaani juurdlen, kas ta viskas soola või oli see midagi muud?). Ja nüüd on rõõm! Ma ei kavatsegi kõike õunasaaki ilmtingimata viimase kribalani vägisi moosiks või mahlaks teha, ma ei mõtlegi mitu ämbrit hapusid alõtšasid mädanemisest päästa ja tonnide viisi suhkrut nende sissetegemise peale kulutada. Teen, kui tahan ja kui tuju on. Kui sõbrad tahavad, tulevad korjavad mu kutsumise peale siit ise midagi kaasa, kui ei, siis kompost on ka alati teretulnud. Uus naaber ei pissi üle aia mu taimekeste peale, olen saanud sinna koguni mõned sirelid ja kitseenela kasvama, et see kahe krundi vahel olevat jubedat igivana võrkaeda varjaks.<br /><br />Oma aial on mõte siis, kui ise väga tahad, kohustusena on see ainult rist ja viletsus. Aga kui tahad, on see vägagi haarav ja rõõmus paik :) Loomulikult ei ole ühes õiges aias kellegi väljastpoolt midagi mögiseda ega õpetada. Õpetamine on ainult siis hea, kui seda on küsitud. <br /><br />Maja, kus praegu elan, võiks muidugi parem ja moodsam olla. Õnneks on meil peldik kuuri nurga taga, seega ei saa kärbsevastsed kuidagi tuppa tulla. <br /><br />Korterielu ei oska ette kujutada. Olen individualist. Tahan enda ümber ruumi, kus saan vabalt olla, mõtlemata, kui porised püksipõlved juhtuvad olema. Kus saan alasti saunast tuppa joosta. Kus ma saan kasse välja lasta, kartmata, et nad ei saa enam trepikotta sisse. Kus mul on oma siil ja oma kärnkonn, oma kaev ja oma roosipõõsas.Lendavhttps://www.blogger.com/profile/11804708531011425099noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-2517216741602371017.post-28409996851713398372015-07-09T15:55:31.914+03:002015-07-09T15:55:31.914+03:00Mhmh. Mul on suvila, kus on marja-aed, maasikad, õ...Mhmh. Mul on suvila, kus on marja-aed, maasikad, õunad. Marjad saavad valmis suvel. Aga suvel ei taha mina olla suvilas, vaid nt Kesk-Aasias. Draama "aga sõstrad saavad ju valmis! KES neid siis korjab!!!" on igasuvine. Vihkan suvilaid ja üldse maa-aedu just selle suhtumise pärast - keegi kunagi kusagil pani mingid võsud kasvama, nüüd oleks nagu mul nendega seotult mingi kohustus. Kusjuures ma korjan kõiksugu aia-asju ja aitan naisel moosi teha mõnuga - aga vaid siis, kui see ei toimu vanema generatsiooni või mingit sorti "üldsuse" survel. <br /><br />Aga jamasid on ka linnas. Näiteks selgub sulle, et majahoidja Tanja saab KÜ poolt talle makstud rahast kõva kolmandiku, ülejäänu läheb temaga lepingu sõlminud juhatuse liikme taskusse. (Mitte pangaarvele, sest seda tal ei ole, sest muidu peaks ju alimente maksma.) Jne. Ehk, iniemesed ja eriti just halvad inimesed leiavad su ka maa alt üles ja hoolitsevad, e su elu ei oleks lill ei siin, ei seal.Kaurhttps://www.blogger.com/profile/12804631573255124249noreply@blogger.com