päevapoliitiline kommentaar

Räägi meile, mis on reformi programm, mida reformierakond lubab?
algas mu hommik päev pärast valimisi küsimusega mitteeesti kolleegidelt.
Eeemm.. valimised olid eile, kas te programmiga tutvumisega pisut hiljaks ei ole jäänud?? :).. olin hämmingus

Nad olid väga häiritud reformi võidust ja tahtsid nüüd teada, kui hulluks elu hakkab minema.
Õnneks oli Kaja hommikul välja toonud põhilised erinevused ja mul oli väga hea seletada.

Maksusüsteemi osas on ilmselt maailmavaate küsimus, aga kuna paar mu kolleegi maksid sel aastal esimest korda juurde, siis tervitasid nad selle muutmist.
Kodakonsuspoliitikast ei julenud ma ausalt öeldes rääkida.

Ja kolmas teema, teeme lasteaiad eestikeelseteks meeldib neile väga. See käivitab mu kolleegide hulgas alati väga elava mõttevahetuse sellest, kuidas tänane 60% gümnaasiumis on mõttetu ajaraiskamine, mille käigus ei õpita mitte midagi ja näited lastest, kes õppides kümblusklassides ei saa selgeks matemaatikat. Nad on eestikeelse hariduse poolt.
Tõe huvides olin sunnitud tunnistma, et see eesmärk on kõigil, lihtsalt tee, kuidas selleni jõuda, on erinev.

Lõpuks, aga, selgus tõeline hirmu põhjus: nad ju teevad koalitsiooni ekrega..
peale mu pikka loengut ekre olemusest ja sellest, et nendega ei tee koalitsiooni mitte keegi, suutsin ma oma seltskonna maha rahustada.

Ja siis juhtus see... mis praegu toimub.


Üle pika pika aja oli mul sel korral valiku tegemine lihtne, Kui alati varem olen andnud hääle nn nõrgematele, lihtsalt selleks, et anda. Siis sel korral oli mul väga konkreetne soov. Ma tahan tagasi parempoolset majanduspoliitikat. Ratase valitsus mõjutas täiesti konkreetselt minu rahakotti, riigi rahakotti, mitu mu tuttavat kaotasid seeläbi töökohad. Kõige absurdsema muudatuse taga oli Isamaa, tulumaksuga on maksustatud nii hoiuseintressid  kui ka näiteks konkreetselt pensionikindlustus. Ehk siis mitte tulu, vaid minu reaalne raha, mille ma ise olen teeninud(ja sellelt makse maksnud), säästnud ja tegelikult tänu inflatsioonile ka kahju kandnud.

Kaja ei ole mu lemmikinimene, aga tema võit rõõmustas mind. Kas tõesti.. mõtlesin, saab Eesti esimese naispeaministri ja ... ei julge unistadagi, ehk saab ka valitsuses olema naisi.

Ma usun,et üks mu pettumuste põhjustest on selgelt seksistlik. Kaunite, noorte avatud mõtlemisega naiste asemel, istuvad läbirääkimiste lauataga mingid vanamehed. Mingid taadid arutavad aborditeemat ja seda, kuidas ülikool peaks toimima!!!

Kuna ma olen üsna põhimõttelage inimene, siis väärtuste teema ei erutanud mind niivõrd, kui protsess. Juba teist korda nihverdatakse endale võim. See võib olla juriidiliselt korrektne ja ehk ka poliitiliselt vajalik, aga minu jaoks on see midagi, mis ei ole vastuvõetav. Nii ei tehta. See on alatu.

Teine, millest ma üldse aru ei saa.
Inimesed on andnud oma hääle mingile erakonnale mingil põhjusel. Ja nüüd, kui see erakond on võimu lähedal, hakatakse rääkima, et kõik see, mis varem räägiti oli varem. Nüüd on teisiti. Kui mina oleks selle erakonna valija, oleksin tagajalgadel. Just sellepärast ma ju hääletasin, et sa olid reljeefne, ebaviisakas, poliitiliselt ebakorrektne "eufemismierakond".

Aga, olgu, see on nende valijate asi. See, kellele mina andsin hääle, kaotas võimu, säilitades lubadused, näo ja sisu. Ja minu poolt austus ning lugupidamine.

Kuni eilseni oli mul tegelikult ükskõik. Tegelikult pole vahet, me harjume, ehk natuke konservatiivsust vahele polegi halb..
ja siis ma vaatasin eile saateid "suud puhtaks" ning "esimene stuudio". Ja mul läks reaalselt süda pahaks. Seal toimus täiesti avalik normaliseerimine. Probleemide pisendamine. Vihakõne õigustamine.
Kuigi nende partnerid usuvad muutusesse, siis kumbki partei nägudest muutunud ei ole, ei ürita, ega soovigi.

Martini avaldused aborditeemadel võtsid mu lausa nõutuks. Kindlasti on Eesti riigikogus ka ülikonservatiivseid naisi. Aga ma tõepoolest tahan tutvuda naisega, kes hääletab sellise poliitika ja põhimõtete poolt. Kes annab hääle sellele, et "naistearstid ei tohiks tulla rääkima inimõigustest"


Ma arvan, et see koalitsioon tekib. Ma arvan, et ka president annab valistuse moodustamise Jürile.
Aga ma ootan huviga riigikogu hääletust.
Keskerakonnas on 11 ja Isamaal 1 venelane. Lisaks on neil ka mõned  naised. Ma tahan näha kuidas nad hääletavad.

Ja kui nemad on rahul...? Siis nii ongi.
Meie normaalsus on muutunud lihtsalt teistsuguseks. Ja on nüüdsest uus normaalsus. Naised kodus, abordid stigmatiseeritud, noored jätavad väliskogemuse, et mitte maksta õppelaenu, Lätis ja Soomes näitame passi, mitu tootmis- ja teenindusasutust sulgevad uksed, kuna ukrainlasi enam riiki ei lasta .. ja näis mis järgmised päevad toovad.

ja vaadakem helget poolt. Ma olen juba selles vanuses, et mind peaks rõõmustama lubatav pensionitõus + kus on keskerakond, seal on ka tasuta asjad.. Need 15 aastat elan ma üle ja siis saab must rikas pensionär :)