teisipäev, 31. oktoober 2017

Nostalgianeljapäev. Täna 25 aastat tagasi

Täna 25 aastat tagasi sadas laia valget lund. Oli laupäev ja mul sündis tütar.

Ma ei mäleta enam, kas oli tollal juba rasedustestid või sai see tuvastatud arsti juures, aga lõpuks, peale pikka pikka proovimist olin ma lõpuks rase. Läksin üle tee postkontorisse ja tellisin kaugekõne, et Sinu isale teatada. Õnneks reageeris ta väga õigesti st rõõmustas..:)

1994 ja 1939
ja siis mingi paar nädalat hiljem, hakkas järsku määrima. Läksin arsti juurde, kus mind võttis vastu üks vanem vene proua. “Kas te tahate selle lapse säilitada?”, küsis ta. Ma jätsin ilmselt nii meeleheitliku ja kurva mulje, kui ma jaa… ütlesin, et doktor mõtles päris - päris pikalt ning andis mulle siis saatekirja Nõmme haiglasse säilitamisele.

Haiglas oli suhtumine hoopis teine. Kõigepealt viidi läbi äärmiselt piinlik ristküsitlus, sõna otseses mõttes- millal, kellega ja mis asendis seksite. Väga piinlik ja nõme oli. Ning kui siis selgus, et mul on rasedust vaid 3 nädalat, arvas eestlasest arst, et ” see pole ju rasedus, see on tsüklihäire!!” Miks ma üldse haiglasse tulin, sain sõimata. Lõpuks mu pisarate peale siiski halastas ja välja ei kihutanud. Hakkasin saama väga-väga valusaid süste. Ja hiljem veel tablette ja muidu ranget reziimi,
Mu palatis oli peale minu veel 3 naist, neist ühel oli rasedus katkenud tänu gripile ja ülejäänud 2 olid tulnud aborti tegema.
Ja mina ootasin sind. 
Kui ma voodis pikali olin, nägin aknast kolme mändi ja siis ma seal unistasin, kuidas need oleme meie kolmekesi. Mul on pagana kahju, et ma tookord Sind ei joonistanud, sest täna ei usu enam keegi, et ma kujutasin Su nägu tookord absoluutselt täpselt ette! Just sellised suured ümmargused silmad ja armas naeratus pidigi tulema! Ja ka selles olin ma kindel, et Sa oled tüdruk. Variant b polnud lihtsalt olemas.

Millalgi raseduse keskel oli ultraheli, kus arst arvas, et vist on poiss. see polnud lihtsalt võimalik! Nii nagu ma täna tunnetan Su haiguseid ja tujusid, nii olen ma Sind tundnud esimesest hetkest alates.

Ja siis vahepeal juhtus palju. Eesti sai krooni, sinu isa lõpetas kooli ja läks tööle, kolisime omaette elama. Oli väga kuum suvi. Suvel olid Barcelonas olümpiamängud- sõbrad kutsusid meid kaasa sinna autoreisile. Ma olin tookord ikka naiivsus kuubis. Mingil suvalisel põhjusel jäi kaasa sõitmata ja jumal tänatud. Kuumal suvel pole just väga vahva olla rase.

1994 ja 1972. Vanaemad ja lapselapsed muutuvad.
Kanad on ikka endised

Sündimise tähtaeg oli vist pisut valesti arvestatud, Minu arvestuste järgi pidid Sa sündima hoopis 7. novembril. Kaalusin, kas panna nimeks Aurora või Oktoober :) ;)... aga arstid arvasid teisiti. Igaljuhul ootasime ootasime, aga Sa ei sündinud. Arst ähvardas, et kui nüüd sel nädalal ei tule, siis tuleb haiglasse tulla.
Mul oli rasedusest väga siiber. Mäletan, et kõndisin kuldses sügises ja mõtlesin, et ma hakkan kohe telliskive tõstma- enam ei jaksa rase olla.

Ja siis, laupäeva hommikul millalgi 7 paiku hakkasid valud. Ja vastabki tõele, et sa tunned need valud ära. Sinu isa ajas autole hääled sisse ja sõitsime haiglasse. Pärast selgus, et kiiret tegelikult polnud, Sa sündisid alles õhtul. Väljas sadas valget lund. Haiglas oli väga külm, kodust toodi radikas sooja andma. Õnneks oli haigla suht tühi, nii ma seal siis valutasin. Täna saan ma aru, kui abitu tunne Su isal võis olla- näed, et su kallis kannatab, aga kuidagi aidata ei saa…

Ja siis Sa sündisid. Ning siis algas elu.

Toona oli moes raamat " Päikesemärgid". Seal oli kirjas midagi sellist, et kui teil sünnib skorpion, siis ehitage valmis aedik. Mitte lapsele. Vaid endale. Kaitseks. Ja kui keegi lõhub skorpioni nuku, siis olgu valmis, et vastutasuks tehakse maatasa tema mänguauto, maja ja liivaämber.
Ahh ahhaaa... naersin. Asjata :)
Minu teadmise järgi on ses kontos üks klassivenna pinal, tasku, varrukas ja koolimüts. Ja mitu murtud südant, Õnneks ma rohkem ei tea... Ja ausõna, mina pole Sind selliseks kasvatanud :)

Sa oled olnud supernäide sellest, et mõned sünnivad tüdrukuteks. Sa oled 100% naine, tüdruk. Pisike suurte silmadega pilvebaleriin, abitu, armsake. Oih, kas keegi tuleks mulle appi...
Ja seetõttu ka niiiii petlik.
ja siis lihtsalt muuseas ja möödaminnes meisterdanud kassile maja ja sõbrale sünnipäevaks filmi,

Ma olen elementide usku ja Sina oled vesi. Kaugelt vaatad. Tasa tasakesi vuliseb, sile pind kõik on rahu. Sa oled olnud sünnist saadik roheline, laste ja loomade suur lemmik. Sa armastad rahu, stabiilsust, rutiini.
Siis oled Sa vesi, mis tilgub tilk.tilk.tilk... kuni kivis on auk. Järjekindel. Läbi kivi. Su keskendumis- ja süvenemisvõime on lihtsalt hämmastav. Ma olen täiesti segaduses, kuidas saab kellelgi olla nii hea mälu...Sa oled üks vähestest inimestest, keda ma tunnen, kes tõepoolest mäletab koolis õpitut. Sa oled meie perekonna religiooni-kunsti-ajaloo-keeleekspert :)
Sa oled käinud mitme sügava mere põhjas, sa oled sööstnud alla mitme kõrge mäe otsast, sa oled käinud koolilapsena üksinda välismaal tööl, sa oled suutnud hakkama saada väga. Ikka väga keeruliste inimestega
Ja siis.

Oled Sa udu. Tundlik ja emotsionaalne.  Sul on soojad käed, mis ravivad ja võtavad valu. Imeline kujutlusvõime ja fantaasia,  ja kuidas pole võimalik, et üks inimene ei suuda multitaaskida!! " Liiga palju infot", on meie omavaheline nali. Ma tean, et sa tahad korraga vähe ja ainult ühte asja.
Ainult minu lapsega saab juhtuda see, et emt keeldub 23- aastasele müümast uut telefoni ilma ema loata. (ja nüüd selgus, et ka kindlusfirma ootas pea 25-selt ema luba :)), või et juuksed, mis on planeeritud värvida pruuniks, muutuvad hoopis... siniseks.. ja siis roheliseks:)
Või selline lugu. Millagi keskkooli lõpus oli tulemas Teeviida mess. Saatsin oma lapse ka sinna- et vaata, kas leiad mõne põneva kooli, tee teste ja uuri oma kutsesobivust jne.
Tuleb laps tagasi.
Noh, kas teste tegid? Ei.
Koolide kohta infot said? Ei.
Mis sa seal siis tegid??
Astusin reformierakonda…
???
Ning see, kuidas Sa sealt välja astusid on veel omakorda Lugu...:)

Ja. Kui siis tõuseb torm, mis pühib maapinnalt ja eest ja kõrvalt kõik. Seintest läbi ja katused maha. Uputab üle ja leotab läbi.
Tuttavate suurimad hämmingud Sinuga seoses ongi ilmselt olnud " ta on ju nii vaikne ja tasane ja armsake.. kuidas ta küll niimoodi suutis ennast kehtestada". Aga Sa suudad.
Ma austan Sind meeletult selle eest, kuidas oled suutnud leida oma tee, sellele truuks jääda. Su sisemine tugevus ja visadus on lihtsalt hämmastav.
Ning kui panna ritta need murtud südamed, siis oled Sa vahel kalk ja kuri jää. (Ei tohi niimoodi poistega käituda!!)

Meil on olnud väga huvitav suhe. Kui mina jään vist elu lõpuni ebaküpseks. Siis Sina oled olnud algusest saadik normaalne. See on ilmselt õige sõna.
Kõik tuttavad räägivad siiamaani pead vangutades legende sellest, kuidas ma ütlesin, et on aeg minna magama... ja Sa läksidki teise tuppa ja viskasid pikali. Lugesid rahulikult raamatut või kuulasid muusikat. Sõid korralikult. Alati oli võimalik läbi rääkida. Kokkuleppele jõuda. Ju siis igale antakse seda, mida ta kanda suudab. Ja ju siis mu kandevõime on nii väike, et ma väärisin üht head ja mõistlikku last :) :)

Aga need tuttavad ei tea seda, et tegelikult on me suhe olnud kirglik. Sa oled samuti kui teised lapsed poes põrandal röökinud, poes olevaid inimesi ära tappa lubanud. Su kasvataja kaebas, et "Sa valid sõpru" ja " teed kõike oma reeglite järgi". Me oleme karjunud, vihastanud, leppinud, naernud. Südamest südamest naernud.
Sul on vapustav huumorimeel, oskus märgata detaile, jutustada naljakaid lugusid.  Sa oled hullult lahe tüüp. Inimeste inimene.
Meie pere sõnavaras on täiesti tavalistena sõnad, et Leedus elavad leetlased ja leedukesed ning et hotellis teenindavad meid toaneitsid... Ja nii edasi :)

Mingil veidral kombel on meil siiani säilinud füüsiline kontakt. Ma tunnetan siiani, kui Sa oled haige. Ka siis, kui oled teisel pool maailma. Positiivne on see, et see on sundinud mind end kokku võtma. Kui ma negatiivset peegeldan, siis ehk ka positiivset? Ma mõtlen ja saadan Sulle positiivseid mõtteid ja tundeid. Sa saad need ju kätte?

Ma olen neljal korral olnud Sinu suhtes ebaõiglane. Need korrad on mul siiani väga väga südamel. Kui Sa saad ühel päeval emaks, siis saad aru. Kuidas iga error Su elus paneb süüdistama, kahetsema.... mina olen süüdi, mina tegin seda, mina vastutan....
Vist oli Krsi see, kes tõdes, me üritame neile pakkuda parimat. Parimat... meie meelest.
Ma olen olnud Sulle halb ema, sest ma olen eeldanud, et Sa oled nagu mina. Aga Sa pole.
Täna tagasi mõeldes, ma imestan, et Sa oled üldse elus, Pappkastis auto tagaistmel, külmal põrandal roomamas, poolalasti ja korralikult söötmata.... brrr... "Mis ema ma küll olen?!", tsiteerides Sind :)
Ma lohutan, et kõik need raskused on muutnud Sind tugevamaks. Vist? Ehk?
Aga.
Õnneks on Sul imeline isa ja Sa oledki üks issikas :) Ja õnneks olid Sa esimene lapselaps ja mu mehevanemate jaoks esimene tüdruk. Sind kanti sõna otseses mõttes kätel. Sinu hoidmiseks oli lausa konkurss :) Armastust on Su elus olnud palju. Eksju?

Täna ma tahan ainult üht. Et Sa oleks õnnelik.

Mul on väga hea meel ja ma olen väga uhke, et sa oled kasvanud vaimukaks, asjalikuks inimeseks, kes julgeb võtta riske, kes on avatud ja julgeb muuta ning muutuda, kes ei pelga hea eesmärgi nimel ebamugavust, tööd ja on valmis minema läbi seinte.

Palju õnne Sulle, me oleme nüüd 25 aastat koos olnud, tütreke..:)

14 kommentaari :

  1. Nii armas lugu! Meie ajal beebiblogimist polnud, aga näe, saab ka 25 aastat hiljem seda toredasti teha 😊.
    Mis päikesemärk sa ise oled?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ma ka mõtlesin, et lahe-armas beebiblogimine. peaks ka 20 puhul proovima, mul veel kevadeni mõned kuud aega.

      aa mul on kaksikute tõusumärk.

      Kustuta
  2. Tõesti väga armas lugu! Palju õnne ema-olemise juubeliks!

    VastaKustuta
  3. Väga nunnu. Palju õnne uhkele emale :)

    VastaKustuta
  4. see oli niii ilus:) palju õnne :)

    VastaKustuta
  5. Minu juunior sündis 7 päeva peale krooni saabumist. Too suvi oli erakordselt kuum. Palju õnne!

    VastaKustuta
  6. Palju Õnne ja Edu nii Autoritele kui ka Autoritööle!

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!