Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

kolmapäev, 17. veebruar 2016

Suve poole

Mul on saada 70 päeva puhkust,

Seda ma muidugi ei saa, kuna seadus käseb üleliigse ära kustutada. Ja see, et ma need 70 päeva puhatud saaksin, pole lihtsalt reaalne.
Või ei, tegelikult teoreetiliselt muidugi on. Praktilises mõttes on mul aga kahju raisata päevi puhkusele, kui ma tegelikult nagunii tööd teeksin, kui ma väsinud pole või siis lihtsalt kodus vedeleksin.
Väga rumal minust, aga selline ma olen.
Seepärast sobis mulle vana seadus paremini. Ma töötasin  kuni nõrkemiseni. Siis andsin lahkumisavalduse, sain portsu raha ja puhkasin mõnuga,

Kord elus olen ma olnud ettenähtud 28 päeva järjest puhkusel ning sellest kogemusest ei väsi ma rääkimast kõigile, kes vähegi kuulata viitsivad.  See oli imeline. Nädala elasid sisse. Siis puhkasid, siis puhkasid aktiivselt ja siis hakkasid töösse tagasi suunduma. Imeline. Imeline kogemus, kus hakkad tõepoolest tööle tagasi igatsema.


Ülejäänud aastad on olnud parimal juhul 2 nädalased jupid. Noh, ma olen lihtsalt nii asendamatu:) Aga tõsiselt. Kuidagi on juhtunud ka nii, et ka Eesti top 10 firmas töötades (kui parafraseerida Allit) ei ole mul kunagi olnud võimalust oma tööd delegeerida. Mobiil heliseb nagunii ja kahjuks leiavad ka meilid sind tänapäeval rannast üles.
Ja mis mõte siis sel puhkusel on. Mida pikemalt ära oled, seda raskem on pärast- ega keegi vahepeal su tööd ära ei tee.

Aga kui unistada, lihtsalt unistada.... kui aeg oleks piiramatu ressurss. Siis. Ma tahaks enne surma käia ära veel Austraalias ja Antarktikas. Kuna see viimane pole eriti reaalne, siis sobib Island ka.
Aasia ja Aafrika mind ei tõmba. Ameerika võiks ka äge olla. Aga  kui sinna juba sõita, siis 2 nädalat tundub mulle liiga vähe, et kogu manner läbi surfata,
Keegi tuttav rääkis, et vanasti olevat Hansapangas antud inimestele 6 kuud motivatsioonipuhkust. Ja kui ma kunagi Soomes töötasin, siis neil oli rendi- asendustööjõu süsteem. Väga normaalne, minu meelest.

Mu elu parimad puhkused on olnud ilmselt Bodrum ja eelmisel suvel üksinda Roomas.
Kõik ülejäänud kohad on ka väga lahedad olnud, aga need kaks tulevad kohe esimesena pähe kui "ohh... tahaks tagasi",
ideaalne kombinatsioon päikesele avanevast rõdust, heast söögist, võimalusest liikuda, huvitavad ekskursioonid- tegevused....

Jah, kui vaid teaks ette, siis lähekski ainult ägedatele puhkustele.
Pingutasin praegu kalendrisse 50 päeva. Esimene sutsakas juunis, Eks näis, eks näis....

13 kommentaari :

  1. Aga miks unistada? Kas sa ei saa teha nii, et lähedki ära, oled füüsiliselt Eestist ja telefonilevist ja emailist kuu aega lahti lõigatud ja ükskõik kellel ükskõik mis mure on, SIND EI OLE?

    Ameerikasse võib vabalt ka nädalaks minna. Idarannik on nii lennuaja kui piletihinna mõttes nii lähedal, et ei pea mõtlema "see on ainus kord elus". Trip.ee on "usa lääneranniku reis" sorti teemasid paksult täis, eestlased reaalselt käivad seal (puhkamas) kogu aeg.

    VastaKustuta
  2. Telefonist ja meilist kahjuks lahti ei saa.

    aga USA pakkumisi on küll praegu olnud väga soodsaid. Pigem kätetvõtmise asi. Tuleb hakata otsast avastama:)

    VastaKustuta
  3. No see puhkuseseadus on niimoodi kirjutatud, et näiteks raamatupidajad, sellistes firmades kus ongi ainult 1 raamatupidaja (kaldun arvama, et selliseid on enamus) ei saa iialgi puhata 28 päeva järjest. Haige ka ei saa olla. Deklaratsioonid, statistika aruanded (ok, need annab edasi lükata), jooksvad tööd (näiteks puhkuserahad inimestele) lihtsalt tuleb ära teha. Ei ole kellelegi delegeerida. Ja siis oledki lõpuks täiesti stressis...

    VastaKustuta
  4. Indigoaalane. Kui sa lähed puhkama kohta. KUS TELEFONI LEVI EI OLE. Siis saad.

    Iseasi, kui sa - mistahes põhjusel - otsustad, sa EI LÄHE sellisesse kohta.

    VastaKustuta
  5. Puhkuste üle otsustamisel on minu kogemuse kohaselt veel feministlik või siis šovinistlik maik juures. Ma ei ole elus kohanud meest, kes ütleb, et ta ei saa oma puhkuse üle ise otsustada. Muidugi on igaühel aspekte, mida arvestada - õpetajal on kool ja põllumehel on kevakülv jne. Aga pmst ütleb mees siis nii, et "viskan seemne mulda ja seejärel olen vaba, telefon läheb nurka ja teen mida tahan". Naised aga EI SAA. Neid ON KOGU AEG VAJA. Palk tahab maksmist ja aruanne esitamist ja ILMA EI SAA. Asendajat EI OLE. Ja nad peavad seda NORMAALSEKS.

    See vist ütleb midagi naiste-meeste töövalikute kohta. Naised võtavad tugifunktsioone, mis on pidevalt (või regulaarselt) vajalikud. Mehed võtavad ühe või teise asja ärategemise töid, kus on võimalik öelda "tegin töö ära, nüüd puhkan" või ka "kui jäi tegemata, siis jäi, nüüd puhkan ja kellele ei meeldi, mingu perse".

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei tea kas saab seda taandada soole, aga ma olen nõus, et see " ei saa" on tegelikult mõttetu kohusetunne, mida tööandja mitte kunagi vääriliselt ei hinda.

      Palju saab teha ette ja eks puhanuna läheb ka järgitegemine ladusamalt. Eelmisel aastal avastasin telef funktsiooni " Mitte segada". lemmiknumbrid said helistada, teiste osas oli vaikne. kes järjekindlalt jötkas ja ka sõnumeid saatis, sellele helistasin tagasi.

      Ei kukkunud taevas alla.
      Selge, et tuleb ise oma õiguste eest seista ja tööandja saabki su väärtusest paremini aru, kui sind pole:)...
      aga, seda on lihtsam öelda, kui teha. Ikka tahaks tubli tüdruk olla.

      Kustuta
    2. Ei, ma ei pea seda normaalseks. Aga mis siis lahendus on? Teine töö leida? Aga seda kuupäevakohustusega tööd peab siis ju keegi teine tegema. Kes samamoodi lõpuks ära kulub

      Kustuta
  6. Mina olen selliseid mehi küll kohanud, meil on enamik sellised ja vahet pole, kas oled mees või naine. Kui sa teed oma pisikest juppi ja oled lihtne analyst või specialist kuskil suures keskuses, siis jah, vast on keegi, kes sinu koorma omale võtab.

    Need, kes on omas maas omal ametikohal ainukesed (raamatupidaja oli hea näide siin), siis seda ei saa isegi delegeerida. Kohalik spetsiifika, keel, kõigil on suur koormus, läbi häda saab kolleeg kõige hullemad tulekahjud kustutatud aga kui on ikkagi miskine riigihange, millega tuleb ööd-päevad järjest tegeleda, siis seda ei delegeeri keset poolikut projektitsüklit kuhugi. Lükkadki konkreetselt puhkuse edasi või puhkad pikki nädalavahetusi siis kui üks jama möödas ja uus pole veel alanud... nagu mul viimasel ajal kombeks. Need, kes sellises keskkonnas kunagi ei ole pidanud töötama, ilmselt ei saa eales aru, miks inimesed ei puhka. Tuttav avalikus sektoris puhkab 4-5 nädalat jutti, ilma segamata. Kadestamisväärne! Mul oli selline puhkus viimati ülikooli ajal kui ma raamatukogus poole kohaga tööl käisin :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ahjaa, jääk 39p ja tänu sellele, et meil sunniti aasta lõpus kogu maailma kontorites vähemalt 2 nädalat vabaks võtma. Võtsin ise pisut veel lisaks, enne oli veel rohkem :P:

      Kustuta
    2. Või siis vastupidi? Inimesed, kes ei ole nõus oma puhkust tööle ohvriks tooma, ei õpi eriala / ei lähe tööle, mis pidevat kohalolekut nõuaks.

      Kustuta
  7. KK. Ma olen näinud ohtralt mehi, kel on puhkusejääk 100+ päeva. Eks-tööandja puhkusejääkide tabel (sajad inimesed) oli avalik.

    Aga. See oli nende oma valik. Nohikute ja startupi asi, naist-lapsi ei ole, milleks üldse puhkus? Aga siis sai ettevõte startupi faasist välja ja nohikud said rikkaks ja võtsid endale kenad noored naised ja tegid neile tited taha ja hakkasid ka puhkama.

    Ja mis mõte sel tubli-olemisel on, kui seda ei premeerita? Pigem ole tubli nii, et tee mingi asi ära, saa tulemuspalk vms kätte ja mine fidžile või kes kus puhkabki.

    VastaKustuta
  8. Kurdavad ka mehed, et puhata ei saa, sest telefon kogu aeg heliseb. Paljuski on see lihtsalt helistajate mugavus ja laiskus, et ei viitsita mõnda lisaliigutust teha ning ise see info üles otsida. Puhkajal ju see info peas ja saab kiiremini kätte vajaliku. Pole asendamatuid inimesi olemas, nii et süda kõvaks ja levist välja! USA jaoks peaksid ESTA avalduse tegema ära ja siis saab rahus sinna reisida.

    VastaKustuta
  9. Iga organisatsioon on erinev. Kui on hea tööandja, norm pakett ja paindlikkus, töötadki rohkem kui norm oleks. Äge on! Samas kui jamad möödas, võtad aja maha ja võtad rahulikumalt. Minu jaoks nt ei ole see probleem kui ma puhkuse ajal pisut tööd teen, sest siis on lihtsam tagasi tulla. Ma olen nii harjunud ja piisab vähesest. Lihtsalt vahel tundub täiesti ulme, et ongi veel organisatsioone, kus puhatakse 4-5 nädalat ja samal ajal keegi teeb 2-3inimese töö. Pigem on see küsimus ka tolle organisatsiooni liikmete töökoormusest. Korraliku koormuse puhul ei tule kõne alla, et 4-5nädalat teed kahe inimese tööd. Meil reeglina tiimis üle nädala üks teist kolleegi ei asenda, lihtsalt ei jõua.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!