Põis ja arvuti

Tuled hommikul tööle, viskad jala üle põlve ning limpsid kolleegidega kohvi. Siis tuleb ühel meist hea mõte- sõbrad, mis oleks kui uuriks, kas täis põiega töötab pea paremini või mitte. Hurraa! Hüüavad kolleegid vaimustunult. Moodustatakse ekspertide grupp, uuritakse, puuritakse ja siis selgub tulemus: täis põiega töötab pea paremini.
Pressiteated, konverentsid, väikeriigi raadiojaamad ja ajalehed saavad mitu päeva uudist edastada.
Kas poleks tore töö? Ehh, kuidas küll sinna tööle saaks...
Just sellist uuringut tutvustati täna raadios...
Viimases Digis oli avaldatud uuringutulemus, et 39% inimestest karjub oma arvuti peale. Ma polnud üllatunud, et selline uuring läbi viidi, ma olin hämmingus, et see % nii väike oli. Ammu ju teada, et masinad meie ümber mõtlevad ja tunnevad.

Mul on selline 3 in1 masin, mis trükib, kopeerib ja skanneerib. Selle juhend on kadunud asjade maal ja kõigi nende aastate jooksul on jäänud saladuseks, kuidas see masin tegelikult töötab. Teoorias on lihtne- vajutad nupule "scan". Ja siis jääd põnevusega ootama, milline tema kõrgeaususe tuju täna on.
Mõnikord otsustab masin skanneerimise asemel koopia teha. Teine kord muudab A4 suuruse paberi 4-ks või 2-ks väiksemaks erinevaks faliks. Ja kui tal eriti paha tuju on, siis ei tee midagi.
Taevas teab, kui mitmel korral olen ma selle masina ees põlvitanud ning teda siiralt veennud minuga koostööd tegema. Üldjuhul ta lõpuks tuleb mulle vastu ja teeb asja ära. Ja ta teab täpselt, kui kaugele ta võib minna, et teda majast välja ei visataks. Ta tunneb, kui su närvid on juba viimase piirini viidud, et siis ülimas suuremeelsuses töö korralikult ära teha. Ikka oled ju tänulik.

Kunagi oli mul auto, mille käimaminek oli alati fifty-sixty. Kui olid vihane ja kuri, siis jonnis Honda vastu. Aga kui rääkisid temaga lahkelt ja sõbralikult, siis tuli ka auto sulle vastu ja sõidutas sind natuke.

Praegu on arvuti võtnud mu töö- ja puhkeaja reguleerimise oma südameasjaks. Nii paar tunnikest töötab kenasti ja siis... väsib ära. Mõõõ..tleb... Rahulikult....Ma olen üldiselt suht zen inimene ja leppinud sellega, et ka arvuti on inimene ja tahab vahepeal hinge tõmmata. Aga kui nii natuke on veel teha, siis tahaks ju selle viimase asja ka ära teha. Nii et pean häbiga tunnistama, ma olen arvutiga pahandanud küll....

Ilusat naistepäeva:)