Kes ei teaks Maslow püramiidi, eks. Et kui füsioloogilised vajadused on rahuldatud ning turvatunne ka olemas- hakkab inimene tahtma rohkem. Alguses kuhugi kuuluda, siis tunnustust ning lõpuks ennast teostada ka.
Eestimaa on suures hädas- naised kipuvad pagana targad olema. Kas sellest võiks siis järeldada seda, et naistel on väiksemad vajadused? Et nende kõht saab kiiremini täis ning maja ja auto ei pea olema ka väga vinged. Sest kiiremini jõutakse ülemisele astmele. Tahetakse olla keegi, midagi saavutada. Õpitakse ja treenitakse.
Pannes muretsema meesterahvad, kes ühel hetkel avastavad, et pagan- naised ei tahagi enam mehele. Ei pingutagi enam, et meestele meeldida, ajavad ainult mingit oma rida ja tahavad, et mehed suudaks normaalsel tasemel suhelda...
Kogu selle "naised on liiga targad" retoorika sarnaneb kuidagi kahtlaselt eliitkoolide retoorikaga. Ellimineerime tipud. Sõnum on, et naised peaksid oluliselt vähem oma keha ja vaimu eest hoolt kandma, et (keskmised) mehed ikka ree peale jõuaksid. Samas pole kuulda olnud survet meestele- et pingutage rohkem, et te ikka meie tarkade ja ilusate naiste väärilised oleksite.
Kas see on midagi eestilikku- rahva "enamuse" soov, et kõik oleksid võrdselt keskmised? Või on see igal pool nii??
Pisuke paradoks tekib seal, kus väidetakse, et inimene, kes saab end teostada, on õnnelik. Ning kui sina oled õnnelik, siis on õnnelikud ka sind ümbritsevad inimesed. Kuidas saavad siis tekkida väited, et karjäärile pühendunud vanemate lapsed on õnnetud?
Et siis püramiid on mõeldud üksikutele ning pereinimesed saavad olla õnnelikud ainult siis, kui ka nende lähedaste püramiidid on korras?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!