Leevikesest vareseks.

Ja andke mulle andeks minu ülbus...

Lugesin Postimehest intervjuud ühe daamiga, kes avastas just tervisliku toitumise.
Tsitaat oli umbes selline"... ja te ju teate seda peale söömist tekkivat raskustunnet, mis muudab uimaseks.. jne". Vabandage väga, aga ei tea.
Ma olin siiani suhtunud väga skeptiliselt sellesse ph dieeti- ja üllatus-ülatus, ajalehes kirjutatu põhjal, ma juba pean seda dieeti.
Siia ritta sobib veel üks mõtteavaldus ühelt teiselt tervislikult toituvalt daamilt. Kes võrdles juustu- ja kanaburgerit ning sai üllatuseks teada, et kanaburger annab rohkem kaloreid (või oli see vastupidi). Miks te sellist jama üldse sööte??
Olin hiljuti külas, kus ootasime söögi valmimist. Lapsed olid näljased. Üks "varastas" Nutella purgi ja kühveldas sisse 4-5 saia. Teine kiibitses perenaise juures, kes hakkis borshi jaoks kapsast-porgandit... Kolmanda, lisatoiduga alustanud imiku osas, kurtis ema, et laps sööb ainult banaanipudi. Köögivilja üldse ei tahtvat. (Muuhulgas sain teada, et ka porgandi vastu on olemas allergia (oi aegu...))


15 aastat tagasi maksis banaan hingehinda ja Nutellat polnud üldse olemas. Ma pole kahjuks/õnneks suurpere ema, et teha üldistusi. Ja õigupoolest ma ka ei tea, kas söömisharjumused on kaasasündinud või kujundatavad. Mul on varrukast võtta üks näide lähedase kohta, keda on "õnnistatud" väga kehva ainevahetusega. Titest saadik eelistas see inimene suppe, tatart, köögivilja, kana... Ehk siis. Keha ütles ise, mis on õige.

Ärge ostke koju kommi ja muud rämpsu. Siis ei pea ka perefoorumites kurtma- a la mis ma teha saan, ta sööb ainult kommi. Käib viieaastane ise poes? Ikka ema toob.
Siis ei pea tulevased põlved ajalehest lugema, kuidas keskealine inimene "avastas" tervisliku toitumise ....

samal teemal veel siin.